Mis seisab raseda kaardil?

Rasedusega naistearsti või ämmaemanda juurde arvele tulles väljastatakse Sulle rasedakaart. Seal seisavad Sinu isikuandmed ja kõik raseduse ajal tehtavad uuringud ning analüüsid. Hulk numbreid ja kummalised lühendid, mõned plussid, mõned miinused ja igal külastusel arsti või ämmaemanda juurde lisandub sinna jälle uusi andmeid. Mida need kõik siis tähendavad ja miks nad on vajalik rasedakaardile kirjutada, sellest räägimegi alljärgnevas artiklis.

Sa oled rase. Said seda teada kas rasedustesti tehes või käisid juba naistearstil ärajäänud menstruatsiooni tõttu, kahtlustades, et oled rase ja nüüd on kinnitus käes. Esimesel visiidil Sulle rasedakaarti tõenäoliselt veel ei kirjutata. Peale esimest visiiti, kus tehakse kõik raseduseks vajaminevad analüüsid, vahel ka uuringud (loe artiklit “Raseduseaegsed analüüsid ja uuringud”), kutsutakse Sind tagasi umbes nädala-paari pärast. Eestis jälgivad rasedust ka ämmaemandad, seetõttu võib järgmine külastus viiagi Sind justnimelt ämmaemanda juurde. See visiit tuleb üsna küsimusterohke. Katsu enne külastust meenutada haigusi, mida Sa oled lapseeas ja kogu elu jooksul põdenud. Kui Sul on juba lapsi, siis kuidas on kulgenud eelmised rasedused ja sünnitused. Kui Sa põed mingit üldhaigust, siis milliseid ravimeid Sa võtad, kui tihti ja mis on nende nimetus.

Nüüd asume lehekülgede kaupa lahti seletama rasedakaarti.

1. lehekülg

Ees- ja perekonnanimi
vanus
rahvus
elukoht
 – koht kus Sa tegelikult elad, et vajadusel saaks ämmaemand Sinuga kontakti võtta. Elukohaandmeid sissekirjutuse järgi, läheb vaja peal sünnitust, sest erinevates maakondades on sünnitoetused erinavad ja neid väljastatakse vaid selles maakonnas, kus Sa elad rahvastiku registri andmetel.
töökoht
amet

töötingimused – vajalikud seetõttu, et rasket või kahjulikku tööd tehes on rasedal õigus saada üleviimisluba kergemale tööle või tööst vabastust.
telefon kodus ja tööl – kontakti saamiseks Sinuga.
Sinu pikkus ja kaal – konstitutsioonilised iseärasused on olulised raseduse ja sünnituse ajal siis, kui need erinevad tunduvalt keskmisest.
Veregrupp ja reesusfaktor – määratakse Sinu verest ja on oluline nii raseduse kui ka sünnituse ajal, kui on valik teha vereülekannet. Reesus negatiivsetel naistel on soovitav lasta uurida lapse isa veregruppi ja reesusfaktorit reesuskonflikti tekke ennetamiseks.
War – vereanalüüs süüfilise suhtes. Selle lühendi taha kirjutatakse tavaliselt analüüsi tegemise kuupäev ja + või -. Vastavalt siis, kas Sul esineb seda haigust või ei.
HIV – uuring HI-viiruse suhtes. Sinna kirjutatakse samamoodi kui süüfilise analüüsi järgi kuupäev ja + või -.
AFP – uuring loote maksas toodetud valgule, mis võetakse Sinu verest, analüüs tehakse 15-20 rasedusnädalal. Uuem analüüs on double-test (loe täpsemalt artiklist “Rasedusaegsed uuringud”), mille väärtused märgitakse numbrina.

Lehekülje allosas toodud tabeli vasakpoolsem ülemine lahter sisaldab tähti R ja S. See tähendab mitu rasedust (R) ja sünnitust (S) on Sul varem olnud.
Allapoole minnes,
VM – viimane menstruatsioon.
HCG(+) – vahel raseduse varaseks diagnoosimiseks määratakse HCG ehk rasedushormooni taset veres. Kui see analüüs tehakse,  kirjutatakse lahtrisse HCG väärtus numbrina.
I kül. – tähendab esimest külastust raseduse ajal arsti juurde. Esimesel visiidil, kui arst diagnoosib raseduse määrab ta ka oletatava sünnituse aja, mis lisatakse kuupäeva näol vastavasse lahtrisse.
LL – lahtrisse kirjutatakse kuupäev millal Sa esimest korda looteliigutusi tundsid.
UHD – lahtrisse kirjutatakse tavaliselt esimese ja 18.-20. nädalal tehtud ultrahelide aegne raseduse suurus nädal+päev ja oletatav sünnituse kuupäev.
Dekreetpuhkus – lahtrisse kirjutatakse rasedus ja sünnituspuhkuse alguse- ja lõpukuupäevad.
Sünnituse tähtaeg – sinna arvutatakse viimase mensese ja ultrahelide järgi saadud sünnituse tähtaeg kuupäevana.

2.lehekülg

Lapse isa andmed, kui soovid neid avalikustada. Kui ei, jäetakse lehekülje esimene osa täitmata.
Enne mehe veregrupi ja reesuse lahtreid küsitakse Sinu ja mehe suitsetamisharjumuste ja alkoholitarbimise kohta.

GO – tähendab uuringut emakakaelast gonorröa suhtes. Tavaliselt kirjutatakse samale reale ka uuringute vastused ureaplasma, mükoplasma ja klamüüdia suhtes. Märgitakse testi tegemise kuupäev ja vastavalt siis + või -.

TUPEPUHTUS ja PAP – on samuti emkakaela sekreedist määratud analüüsid.
Allergia – oluline märkida ravimallergia. Ravimite nimetused on keerulised ja kipuvad ununema, ent kui Su kaardile on juba märgitud millise ravimi suhtes on Sul ülitundlikkus, ei pea seda arst iga kord uuesti üle küsima, kui Sulle on vaja määrata mõnda ravimit.

Järgnev tabel tuleb vaginaalse läbivaatuse tulemuste kohta.
Kuupäev,
rasedusnädal,
tihke, pehme – emakakaela konsistensi hindamine,
kinni,
avatud,
pikkus,
emaka suurus nädalates,
adneksid ehk munasarjad,
normaalsed või patoloogilised – hinnatakse suurust ja valulikkust.

MÄRKUSED – lahtrisse kirjutatakse näiteks kroonilise haiguse kaasnemine rasedusele, emaka patoloogiad, tüsistunud sünnitusabi anamnees (TSA) – kui eelmine rasedus või sünnitus pole kulgenud normaalselt, komplitseeritud sünnitusabi anamnees (KSA) – kui eelnenud raseduse või sünnituse ajal on esinenud kõrvalekaldeid või patoloogiaid, mis võivad mõjutada käesoleva raseduse ja sünnitse kulgu, GEMELLI ehk kaksikud, TUHARSEIS jne.

VAAGEN – siia lahtrisse märgitakse numbritega vaagna mõõdud, mis on olulised sünnituse seisukohalt.

Leheküljed 3 ja 4.
Jälgimine raseduse ajal. Igal külastusel, alates ajast mil Sulle väljastatakse raseda kaart, hakatakse täitma alljärgnevaid lehekülgi.
Kuupäev,
rasedusnädal,
kaal,
kaaluiive
 ehk kaalutõus,
tursed – kui esineb, siis on olulised just jalgadel, kätel ja näos. Kaardile kirjutataksegi siis tursete esinemiskoht.,
vererõhk – mõõdetakse mõlema käel alates raseduse 30.-st nädalast.

Emakapõhja kõrgus – mõõdetakse emaka suurust sentimeetrilindiga sümfüüsist ehk häbemeluust emakapõhjani.

Kõhuümbermõõt – mõõt sentimeetrites, naba kõrguselt.

Arvatav loote kaal – kirjutatakse kas ultrahelis mõõdetud loote kaal või arvutatakse emakapõhja kõrguse ja kõhuümbermõõdu järgi arvutatud oletatav loote kaal. Seda lahtrit eriti tihti tänapäeval ei täideta.

Lootevee hulk – siia lahtrisse kirjutatakse ka vaid ultrahelis nähtud lootevete hulk. Kuna igakordsel külastusel ei tehta aga ultraheli jääb enamasti ka see lahter tühjaks. Raseduse lõpupoole kasutavad ämmaemandad seda ruumi tihti märkimaks sinna, kas tita eesasetsevaks osaks on pea või tuharad.

Loote seis – siia märgitakse, kas laps asub emakas emaka pikitelje suhtes piki, põiki või risti.

Loote südamelöögid – märgitakse vahel ka numbrina kui raseduse lõpupoole tehakse KTG ehk kartiotokograafia. Mõni ämmaemand märgib aga lihtsalt ühe plussina, mitte nii nagu tabeli all antud variantidena ++ – normaalne, + – vähe, – – ei ole.

Hgb – hemoglobiini tase veres. Määratakse vereanalüüsist ja ka mitte igal visiidil.

Uriin – uriinianalüüsis raseduse ajal jälgitakse valgu, suhkru ja sademe olemasolu.

AK – vere antikehad määratakse vereanalüüsist koos veregrupi ja reesusfaktoriga. Reesus negatiivsel naisel määratakse seda analüüsi raseduse ajal veel paaril korral. Antikehade esinemine või mitte esinemine märgitakse vastavalt + või -.

Lehekülg 5.
Sümfüüsi-funduse mõõt ehk emakapõhja mõõt.
Graafiku eesmärk on jälgida emaka kasvu raseduse jooksul, hinnates seda siis normaalseks, kiireks või väheseks.
Alumisel teljel jooksevad nädalad alates 12.-st rasedusnädalast, 42. nädalani. Umbes 12.-14.-st rasedus nädalast on võimalik kasvavat emakat palpeerida ka kõhu pealt, ülevaltpoolt sümfüüsi ehk häbemeluud. Umbes sellest ajast võib ka märkida punkti või ristikesega vastava rasedusnädala kohale emakapõhja kõrguse sentimeetrites (ülesse kulgeva teljel). Graafikul on näha ka kolm tõusvat joont, mille vahele peaks mahtuma emakapõhjakõrgus raseduse vastaval nädalal. Loomulikult ei ole graafik absoluutne, sest naised pole kõik ühesuurused. Suuremal naisel on ka emakamõõdud suuremad, nii nagu väiksemal naisel need mõõdud väiksemad võivad olla. Kõik oleneb ka kasvava lapse suurusest. Oluline graafiku juures on hinnata emakapõhja kasvu ühtlust. Kui näiteks kolmel järjestikusel külastusel emakapõhja kõrguse mõõdus mingeid tõusutendentse pole, peab asja põhjalikumalt uurima. Samuti kui tõus on väga suure hüppega ülespoole tasub lapse olukorda täpsemalt uurida. Mõnikord, eriti aga raseduse esimesel poolel, võivad hüpped siia-sinnapoole olla seotud sellega, millisel ajajärgul just nimelt Sinu laps kiiremini kasvab. Graafikutõusu ei saa samuti ühtemoodi hinnata kaksikute või ühe lapsega kantava raseduse puhul.

6. lehekülg
Ravi
Oluline on kaardis märkida ära kõik ravimid mida Sulle raseduse ajal määratud on ja mille raviks Sa neid tarvitanud oled.

7. ja 8. lehekülg
Epikriis
Epikriis on kokkuvõte haigusloost. See leht täidetakse sünnitusmajas peale Sinu lapse sündi. Seal märgitakse ära sünnituse kulg, kestvus, tehtud operatsioonid või muud manipulatsioonid ja nende näidustused. Lapse sündimise aeg ja muud andmed. Märgitakse ära ka sünnitusjärgne periood Sinu haiglasoleku ajal ja selle kulg.
Epikriisi pöördel on lehekülje ääres väike märkus – veregrupi analüüsi kleepimiseks – sinna kleebitakse raseduse ajal tehtud vereanalüüsi originaal leht, mis siis peale sünnitust koos epikriisiga Sinu naistearsti või ämmaemanda juurde tagasi saadetakse ja mis jääb tõendiks Sinu günekoloogilise kaardi vahele.

9. lehekülg
Varem põetud haigused ja lõikused
Endokrinoloogilised haigused – sisesekretoorsete näärmete haigused.
Kõrgvererõhutõbi
Südamehaigused,
Neeru- ja kuseteede haigused,
Psüühilised haigused,
Kopsuhaigused,
Maksahaigused,
Naistehaigused,
Lõikused,
Pärilikud haigused,
Muud – siia märgitakse kõik muud haigused, mis Sul esinenud on.

Loetletud haiguste või operatsioonide esinemist on oluline teada, sest need võivad seada Sind rasedate riskigruppi. Kui Sul on raseduse ajal raske kaasnev haigus, mõni keeruline teostatud operatsioon või oled Sa oma elu jooksul põdenud mõnda tõsisemat haigust võib see ohustada kogu raseduse kulgu ning vajab lisatähelepanu. Seetõttu on vajalikud mitte ainult tavalised rasedusaegsed visiidid naistearsti või ämmaemanda juurde, vaid ka teiste spetsialistide kontroll Sinu tervise üle.

10. lehekülg
Eelnenud rasedused ja sünnitused
Kaardile kirjutatakse sünnituse aasta, kas laps sündis ajalise või enneaegsena. Viimase puhul ka rasedusnädalate suurus. Kui Sul on esinenud aborte, siis märgitakse ära ka selle toimumise aasta, kas abort oli kunst-tehislik või oli tegu iseenesliku katkemisega. Kirjutatakse paari sõnaga raseduse ja sünnituse kulust, märgitakse ära kõrvalekalded. Viimane lahter on lapse andmete jaoks, kus on olulised, lapse kaal ja sugu.

Andmete õige esitamine on oluline Sinu tervise ja selle raseduse seisukohalt, sest rohked abordid ja ka sünnitused võivad tõsta riski nii raseduse kui ka sünnituse ajal.

11. lehekülg
Haiglaravi
SM – sünnitusmaja
Osak. – osakond
Aeg – haiglas viibimise aeg kuupäevast kuupäevani.
Siia lehele kirjutatakse diagnoos, mis põhjusel Sa viibised haiglaravil, teostatud uuringud ja ravi.
Haiglaravi võib raseduse jooksul ette tulla, mitte ainult üks kord, samuti ei pruugi Sa erinevatel kordadel ilmtingimata ühes haiglas viibida. Ka ei pruugi Sinu naistearst või ämmaemand, kes jälgib Sinu rasedust, töötada haiglaosakonnas, kus Sa ravil viibisid. Kõigil neil isikutel aga on oluline teada, miks Sind haiglaravile saadeti ja milliseid ravimeid Sulle määrati.

12. lehekülg
Konsultatsioonid
Siia lehele on jäetud ruumi kirjutada oma visiitidest ja nende tulemustest ning määratud ravidest kõikidel teistel erialaarstidel, kelle konsultatsioonil Sa käid oma raseduse ajal.
Tavaliselt võid Sa sattuda perearstile, silmaarstile, hambaarstile.

13. lehekülg
Lisauuringud
Kl. veri
 – kliinilise vere analüüs.
Analüüs määratakse tavaliselt kohe rasedusega arvele tulles. Edaspidi korratakse vaid vajadusel. Tähelühendid ja tähed tabelis on verepildi näitajate märgistuseks.
Netsiporenko – on spetsiifiline uriinianalüüs, mida ei ole vaja määrata igakordsel külastusel, vaid teatud näidustustel.
Veresuhkur – analüüs tehakse kohe rasedusega arvele tulles ja korratakse raseduse teisel poolel.
EKG – elektrokardiogramm on südameuuring ja tehakse vaid vajadusel.
MUUD – siia märgitakse kõikide teiste analüüside vastused, mis Sulle raseduse jooksul naistearst või ämmaemand määrab.

14. lehekülg
Sonograafia ehk ultraheli
Seda uuringut tehakse raseduse jooksul paar-kolm korda.
Raseduse varases järgus ei ole võimalik kõikidesse alljärgnevatesse lahtritesse märkmeid teha, kuid umbes 15.-st nädalast saab mõõta alljärgnevaid mõõte ja andmeid:
Looteseis – näiteks: peaseis, tuharseis, ristiseis, põikiseis – märgitakse tavaliselt raseduse lõpuultrahelis.
BP – biparietaalmõõt, mõõdetakse lapse peamõõtu n.ö mõõtu kõrvade vahelt.
Rind – mõõt lapse rindkerest.
Kõht – mõõt lapse kõhust.
Reis – mõõdetakse lapse reieluu pikkust.
Platsenta – märgitakse ära platsenta asetsus emakas, näiteks: eesseinal, tagaseinal või põhjal. Samuti võib esineda platsenta eesasetsust. Raseduse lõpus määratakse ära ka platsenta küpsusaste. Loe ka: “Rasedusaegsed uuringud- ultraheli”
Lootevesi – seda märget mainisime korraks ka lehekülgede 3 ja 4 tutvustuse all. Siia kirjutatakse kas lootevett on normaalselt, vähe või palju.
Raseduse suurus – kõik ultraheliaparaadid arvutavad mõõdetud mõõtude alusel välja raseduse suuruse ja oletatava sünnituse tähtaja.
S/L – südamelöögid. Väikese raseduse puhul tehakse sinna + või -, suuremal rasedusel määrab aparaat juba südamelöökide korra minutis.
Märkused – Siia kirjutatakse enamasti oletatav sünnituse tähtaeg arsti poolt, kes viis läbi ultraheliuurigu. Ka muid märkusi saab ta siia lahtrisse kirjutada.