Miks on vajalik anda lastele suvel puhkust lasteaiast?

Allikas: Internet

Ärge viige oma lapsi lasteaeda…

…terveks suveks, kõigiks kolmeks kuuks! Nii väga tahan seda kõva häälega kõigile väikelaste vanematele hõigata. Just praegu on aeg, mil lapsevanemad peavad teada andma, kas ja millal nende laps käib suvekuudel lasteaias, kas ta vajab kohta mõnes asendusrühmas või mõnes teises piirkonna aias.

Nad ju ainult mängivad ja puhkavad seal, las aga käib. Paljud räägivad hommikuti mudilastele, et emme-issi lähevad tööle, sinu töö on käia lasteaias. Teeme kõik oma töö ära ja saame siis jälle õhtul kokku… Täiskasvanuile on töölepingusse puhkus sisse kirjutatud. Eestis ei ole ma veel kohanud lasteaia lepingut, mis kehtestaks lapsele minimaalse puhkuse aja. Skandinaavias olevat see reegel, mitte erand. Väikelapse vanemal on meie seaduse järgi soodustava tegurina pigem õigus oma puhkuse aega valida – eks ikka selleks, et saaks perega koos olla.

Ta oli talveperioodil niigi palju haige ja kodus, las käib siis suvelgi. See ei ole hea argument. Kui laps on talvel palju haige, vajab ta suvel eriti palju puhkust, õues olemist, turvaliste täiskasvanutega koos tegutsemist. Siis saavad akud laetud, väike organism puhatud ja on valmis uuel õppeaastal olema tervem, rõõmsam ja tegusam.  Haigena voodis jorisemine ei ole kindlasti mitte võrdsustatav puhkusega vaid pigem appikarje – ma ei tule enam toime, vajan hädasti kodus olemist, vajan oma emmet ja issit.

Me maksame kohatasu ka siis, kui laps lasteaias ei käi, las ta siis parem käib. Jah, on palju kohalikke omavalitsusi, kes lastega perede arvelt rikkaks saada loodavad ja seda kulu enda kanda ei võta. Üks tõeliselt pere- ja lapsesõbralik omavalitsus leiaks viisi, kuidas need lapsed, kes suvekuudel või kasvõi ühel neist lasteaias ei käi, kohatasust vabastuse saaksid. See on ühe linna või valla eelarves üsna väike tulukübemeke, millega saaks lastele puhkust „osta“. Valimiste aastal võiks keegi ju selle idee endale napsata ja kõva häälega hõigata – toetame laste puhkamist ja noorte perede rahakotti. Me räägime ju lastest. Maksame selle eest, et need väiksed vahvad sellid saaksid puhata ja mängida – ilma hommikuse äratuskellata, ilma õhtuse sunduinutamiseta, ilma teiste laste ja kõrge müratasemeta.

Lapsed kohanevad erinevalt, meie omal pole vahet, kus ta käib. Kas tõesti? On mõni täiskasvanu pidanud pool suve tulema toime täiesti võõras töökohas – töö on oma olemuselt sarnane, aga kolleege (ehk teisi lapsi) ei tunne, ülemused (õpetajad) on uued ja ettearvamatud, töövahendid (mänguasjad) on küll  huvitavad, aga ka võõrad ja ärevust tekitavad. See, kui laps peab hakkama looma uusi suhteid teiste laste ja täiskasvanutega, on talle paras väljakutse. Ja need suhted jäävad ju üsna üürikeseks, sest peagi on tulemas vanasse keskkonda tagasi pöördumine.

Ma ei saa temaga kodus üldse hakkama, las ta käib lasteaias, nemad oskavad. Kui lapsel ilmnevad juba üsna väiksena käitumisprobleemid, siis peaks vanem esmajärjekorras vaatama üle, kuidas ta oma lapsega toimetab. Milline on päevane rutiin, kui palju koos aega veedetakse, kas ühiselt tehakse asju, mis lapsele huvi pakuvad. Viimane on tähtis just seepärast, et vahel käib laps vanemaga küll igal pool kaasas, ootab kannatlikult poejärjekorras, tähtsa telefonikõne lõppemist, väikevenna söötmise lõppemist, uudistesaate lõppemist ja muid tähtsaid asju, aga seda päris OMA HETKE ei saa nädalate kaupa. Kui õpid oma last taas märkama, kuulama ja tema jaoks olemas olema, siis saad temaga ka hakkama.

Mul ei ole teda kuhugi panna! See on esimene ja tõeliselt mõjuv põhjendus. Teatud juhtudel. Üksikvanema laps, kel häid suhteid vanavanematega võtta ei ole või elavad nad lootusetult kaugel.  Amet nõuab oma täit panust just suvisel ajal, mil lasteaiad ja kontori-inimesed puhkavad. Jah, võibki juhtuda. Ka sel juhul tasuks kaaluda, kas on ümbruskonnas keegi, kes saaks aidata lapsele kasvõi lühemaid päevi võimaldada, endal üksikud vabad päevad pikaks nädalavahetuseks sättida ja siis lapsele puhkehetke pakkuda. Täisväärtuslikku ja armastavat.  Meil võiks ju tegelikult olla vanaemade/lapselaste laenutused – kui ühe memme lapselapsed on kaugel ja teise pere mudilastel pole vanaema kuskilt võtta, siis oleks kuskil keegi, kes niite sikutab ja mõlemad pooled kohtumise üle rõõmsaks muudab ja tühja koha täidab.

Tal on lasteaias parem, saab mängida ja teistega toimetada. Jah, lapsel võibki lasteaias olla lõbus, arendav, mõnus, vahva. Lasteaiad teevad suurt ja tänuväärset tööd. Õpetajad näevad lapsi ärkveloleku ajal ehk rohkemgi kui vanemad, aga see ei tähenda, et laps füüsiliselt, psüühiliselt ja emotsionaalselt ei vajaks oma vanematega koos olemise aega. Leidke see aeg ja muutke selliseks, et lapsel oleks hoopis teiega koos kõige parem.

Andke lapsele puhkust, õppige ise puhkama koos lastega ja väärtustama neid imelisi hetki, mida saab kogeda vaid loetud aastad.

Artikli koostas: Kai Räisa, perenõustaja ja nelja lapse ema