Miks on isa ja poja vaheline side oluline ja kuidas seda tugevdada?

isa-ja-poeg

Allikas: Internet

Kui meestelt küsida, millest nad oma lapsepõlves isaga seoses kõige rohkem puudust on tundnud, siis tihti vastatakse – igatsesin kõige rohkem isaga lähedasi suhteid, kahjuks jäi isa minust kuidagi kaugeks ja võõraks. Paljudel isaga lähedasest suhtest imajäänutel on raske hoomata selle sideme olulisust ja põhjuseid, miks see side pole piisavalt tugev olnud. Isa ja poja vahelise sideme tugevust võib proovile panna kolme lihtsa küsimusega. Kui mõni vastus on negatiivne, siis saab seda sidet ka tugevdada. Miks ja kuidas seda teha? Sellest tulebki allpool juttu.

1. Miks on isa ja poja vaheline suhe oluline?

Isa ja poja suhet võib sümboolselt võrrelda (sugu)puuga, mille juured kannavad endas esiisade tarkust, tüvi isa kujul olevikuhetke väärtusi ning latv poja näol juurtest ja tüvest jõudu saavat tulevikku suunatud maailmavaadet. Isa üheks kõige olulisimaks pojaga seotud eesmärgiks on oma suguvõsa pärandväärtuste (uskumused, teadmised, kogemused, väärtushinnangud jne) edasiandmine. Pärandväärtusi võib vaadelda mehe maailmapildi vundamendikividena, mille ladumisoskusest sõltub pealishoone ehk poisipõlvele järgneva elu tugevus ja tasakaal.

Kindlasti on ka emal poja elu kujundamisel oluline ja väärikas roll. Suguvõsa naisliini võib vaadelda sugupuu ühe poolena, mis on tervikliku puu loomulik osa. Ühel sooliinil ei ole aga võimalik teist sugu laitmatult asendada, sest naine ja mees kannavad endas oma soorollist tulenevaid erinevaid eeskujusid. Ema on poisi jaoks eelkõige tema tulevase naise võrdkuju ning isa kannab poja jaoks tulevase mehe, perekonnapea ning abikaasa kuvandit. Kujundite keeles jätkates võib pere meesliinis antud pärandväärtusi vaadelda varalaekana, milles on kõikide eelnevate põlvede poolt kogutud tarkus ning mis annab võimaluse mehel tunnetada end oma suguvõsa täisväärtusliku osana. Kui üks põlvkond mehi sellest varalaekast ilma jääb, siis on see kõikidele järgnevatele põlvedele suur kaotus. Seega lasub igal mehel vastutus selle eest, et temale pärandatud varalaegas saaks võimalikult külluslikult ja ka oma panuse poolest rikastatult järgmisele põlvele edasi antud.

2. Miks on mitmete suguvõsade meesliini raudkindel side hapraks muutunud?

Tõeliselt mehelikke (kuninglikke) omadusi nagu sihikindlus, eneseteostus, jõud, headus, tahtejõud ning loovus on kogukondades läbi aegade isadelt poegadele edasi antud. Paljudes kultuurides kuulus nende omaduste edasiandmise juurde ka initsiatsiooniprotsess, mille käigus poiss pärast vastavaid teste ja riitusi jättis jumalaga poiste maailmaga ning võeti vastu uude, täiskasvanud meeste maailma. Anatoli Nekrassov nimetab raamatus „Emaarmastus“ seda protsessi psüühiliseks sünniks, millega kaasneb vanemate psühholoogilise eestkoste alt väljumine, iseseisvaks ja endaga rahulolevaks isiksuseks muutumine.

Erinevatel põhjustel on tänapäeva ühiskonnas see kunagine vägev isade-poegade põlvkondadevaheline liit murenenud. Robert Bly peab raamatus „Ürgmees“ selle peamiseks põhjuseks ühiskondliku korra muutust. Poja kasvatamise aastatuhandete pikkune traditsioon püsis sellel, et isad ja pojad elasid külg külje kõrval ja isal tuli pojale ametit õpetada: põlluharimist, puusepatööd, sepatööd või rätsepa oma. Tööstuslik revolutsioon muutis kõigist perekondlikest suhetest kõige negatiivsemalt just isa ja poja suhet. Pojal ei olnud erinevalt varasemast enam võimalust isaga külg-külje kõrval olla ja isa ametit ning elukogemust kogeda. Isa nägemine põgusalt vaid õhtutundidel ei pruugi aga anda pojale isast piisavalt head tunnetust.

Eestis, nagu ka paljudes teistes Ida-Euroopa riikides, on suguvõsade meesliini sidemete nõrgenemisele kaasa aidanud ka teine maailmasõda (paljud pojad kaotasid oma isa sõjas või metsavendluses ning ema oli sunnitud poega üksinda kasvatades olema peres ka mehe eest) ning sõjale järgnenud pöördelised muudatused ühiskonnamudelis (kolhoosidesse loomise tõttu ei saanud endised talumehed enam oma talupojatarkust endisel viisil kolhoosis töötades poegadega jagada).

Sellistel sündmustel on väga pikaajaline mõju. Paljudest sõjajärgsel ajal emade poolt üksinda üles kasvatatud poegadest on nüüd saanud vanaisad, aga nende isade kaotuse tõttu kaduma läinud varalaekast tunnevad puudust veel ka nende pojapojad. Võimalik, et sellistest mehelikest väärtustest ilmajäämisega on selgitatav ka see, miks need praegu juba ise pereloomise eas olevad pojapojad kipuvad kohati kandma pigem pehmemaid (emalikumaid) väärtusi.

Kuigi igal suguvõsal on varalaeka kaotamisel oma kurb lugu (mis võib väljenduda mehe kibestumises, iseendasse tõmbumises, agressiivsuses), on ülalnimetatud ühiskonna tasandi mõjutused sellele kahtlemata oluliselt kaasa aidanud.

3. Kuidas hinnata, kas sinu ja poja vaheline side on hea?

Mõtle mehena oma pojale ja vasta kolmele küsimusele:

– Kas sulle meeldib oma pojaga mängida, tunned sa sellest siirast rõõmu?

– Kas oled pojaga jaganud oma tundeid?

– Kas teie vahel valitseb usalduslik ja austav õhkkond?

Kui vastasid küsimustele jaatavalt, siis sul on põhjust olla enda ja oma poja suhtega rahul. Kui mitte, siis soovitan lugeda ka järgmist lõiku.

4. Mida sideme tugevdamiseks teha, kuidas täita varalaegast?

Mõnele küsimusele eitavalt vastates analüüsi esmalt, miks sa eitavalt vastasid. Kui sulle ei meelde pojaga mängida, siis kas võib probleem olla selles, et sa ei suuda elus piisavalt rõõmu tunda, oled kaotanud kontakti oma sisemise rõõmsa mängulise poisikesega ning kipud elu liiga tõsiselt võtma? Kui soovid, siis on sul võimalus side oma rõõmsameelse ja mängulise poolega uuesti taastada ja kogeda seejärel pojaga mängimist oma uue lapsepõlvena.

Kui sa pole pojaga oma tunnetest rääkinud, siis võib olla on põhjus see, et sa ei ole oma tunnetega kontaktis ja ei tunneta seetõttu täpselt ka oma vajadusi, näiteks vajadust läheduse, rõõmu, eheduse, usalduse, austuse, turvalisuse vastu? Soovi korral on sul võimalus hakata tunnetama ka oma vajadusi ja anda seeläbi oma elule uus hoog.

Kui Sinu ja poja vahelist suhet ei iseloomusta vastastikune usaldus ja austus, siis vaata ennast läbi poisi silmade – kas oled sellise suhte oma käitumise ja eeskujuga ära teeninud? Kui saad kontakti oma rõõmsameelse olekuga ning astud samme oma vajaduste rahuldamise suunas, siis sinus toimuvad muudatused aitavad kaasa sellele, et pojal tekib sinu vastu usaldus ja lugupidamine.

Kui vastasid mõnele küsimusele eitavalt, siis tuleb sul oma pojale pärandatava laeka täitmisega veel vaeva näha. Kuidas seda teha, millega laegast täita? Laeka sisu võib jagada järgmisteks osadeks. Esimene osa on sinu isa panus sellesse laekasse – sinu isa poolt tema eluajal kogutud elutarkus. Teine osa on sinu esiisade ehk meesliini suguvõsa panus (suguvõsa väärtused). Kolmas osa hõlmab rahvuslik-kultuurilisi väärtusi (rahvusteadvus). Mõnes täiuslikkusele pürgivas (teadmamehe) varalaekas võib olla veel ka neljas osa, mis hõlmab teadmisi kogu inimkonna pärandväärtustest (kollektiivne alateadvus).

5. Kuidas nendele laeka väärtustele ligi pääseda ja neid oma pojale edasi anda?

Üheks võimaluseks on esmalt laeka sisu ise kogeda ja seejärel pojale vahendada. Selleks võib leida mõne rikkaliku varalaekaga mehe, eelistatult oma suguvõsast, ja temalt õppida. Viimastel aegadel on hakatud korraldama ka meestevahelisi vestlusringe, mille käigus üksteist toetades saadakse iseendaga parem kontakt ning mõtestatakse lahti meheks olemise väärtusi. Sellistes vestlusringides osalemine aitab meil leida iseennast ning aitab näha maailma terviklikult.

Teiseks võimaluseks on pojale antavat laegast täita vahetult teiste meeste kaasabil. Kunagi olid selleks initsiatsiooniprotsessi juhtivad teadmamehed, tänapäeval võiks seda rolli osaliselt kanda isade-poegade laagrid. Sellises laagris oleks isadel ja poegadel üheskoos olles võimalik koos teiste meestega üksteisega oma uskumusi, teadmisi, kogemusi ja väärtushinnanguid jagada ja seeläbi üksteise varalaegast rikastada.

Võimalusi oma varalaegast täita on tegelikult lõputult palju ja me saame seda teha igal sammul. Kui sa seda soovid ja elu usaldad, siis kindlasti näitab elu sulle kätte õige suuna, niisamuti nagu ta juhtis sind käesolevat lugu lugema.

Artikli autor: Ardo-Heiki Ingar

Originaalallikas: www.ardoingar.com