Mida saab naine ise oma viljakuse heaks ära teha?

viljakus

Terve ja regulaarselt seksuaalvahekorras oleva 20-30 aasta vanuse naine tõenäosus rasestuda on iga kuu 1:4 ehk 25 protsenti, selgitab Kristina Sõritsa Elite kliinikust. Kümnest rasestuda soovivast naisest üheksa rasestub aasta aja jooksul. Nende naiste kohta võib öelda, et nende viljakus on normaalne.

Kümnest naisest üks aga ei jää aastase proovimise jooksul rasedaks või ei ole ta võimeline rasedusi lõpuni kandma. Seda nimetavad arstid Sõritsa sõnul viljatuseks.

Viljatuse definitsioon aga ei tähenda kaugeltki, et naine ei saakski last! See tähendab esmalt vaid, et tuleb teha uuringuid. Leida põhjus, leida sobiv raviviis või rasestuda kunstliku viljastamise teel. Kusjuures statistika näitab, et ühe korra kunstliku viljastamise läbi teinud naine on edaspidi elus võimeline loomulikul teel rasestuma.

Umbes 40 protsendil juhtudest on paari viljatuse põhjuseks naise terviseprobleemid, 40 protsendil mehe terviseprobleemid. Ülejäänud 20 protsendil juhtudest jääbki aga paari võimetus lapsi saada selgusetuks.

Meeste viljatuse põhjused on näiteks väike spermatosoidide arv seemnevedelikus, spermatosoidide halb liikuvus või kuju, spermatosoidide mittetootmine munandeis või spermatosoidide puudumine, raskused suguühte teostamisel. Neid probleeme võivad põhjustada näiteks põletikud, aga ka näiteks suletud seemnejuhad vms.

Naiste viljatuse põhjused on samuti kõige tihemini põletikud. Viljatust võivad põhjustada ka näiteks hormonaalsed häired, mille tulemusena munarakufolliikulid ei kasva munasarjas või munarakk ei vabane munasarjast ehk ei ovuleeru, kahjustunud või blokeeritud munajuhad, mis takistavad munaraku ja spermatosoidi kohtumist, endometrioos, mille korral emaka kude levib ja kahjustab naabruses asuvat reproduktiivkude, eriti sitke emakakaela lima, mis takistab selle läbimist spermatosoidide poolt jms.

Enamusi neist probleemidest saab kas ravida või lahendada kunstliku viljastamise abil! Selleks aga, et naisel ei tekikski rasestumisega probleeme, on palju, mida naine saab ise oma eluviiside juures ära teha.
Mida saab naine ise oma viljakuse heaks ära teha?

Esimese faktorina võib välja tuua tupe mikrofloora, mis omab kaitserolli ja on oluline ka selleks, et spermatosoididel oleks koht ja võimalus liikumiseks. Mikrofloora seisukord mõjutab ka rasestumist. Kõik põletikulised protsessid, mis mõjutavad tupe mikrofloorat, takistavad rasestumist. Kuigi rasestuda võib ka põletiku ajal, on siiski n-ö õnnestumise võimalus sellisel juhul mitmekordselt madalam.

Hoia kõht korras!

Selleks, et tupe mikrofloora oleks korras, on oluline õige toitumine. Kui vaevavad näiteks teatud kõhuprobleemid, on ka suurem risk, et tupes toimuvad seoses sellega mikrofloora muutused. Teatavasti on võimalik kõhus ja tupes leida sarnaseid mikroobe. Selleks, et toetada tupes happelist keskkonda kindlustavaid laktobatsille, on toitumisel väga oluline osa. Oluline on regulaarselt tarbida hapupiimatoite, iga päev tuleb juua kas hapupiima või keefiri, süüa jogurit.

Hoidu intiimpesugeelidest!

Teise faktorina võiks välja tuua hügieeni olulisuse. Tänapäeval soovitatakse pesemiseks väga palju erinevaid intiimgeele. Praktika aga näitab, et kui tupe limaskest on tundlik, kutsuvad intiimgeelid esile kroonilist düsbakterioosi. Sellega seoses soovitatakse vastava murega naistel pesta intiimkehaosi ainult lasteseebiga. Tuppe tohib seestpoolt pesta ainult sooja puhta veega. Naistel, kellel on korduvalt esinenud tupepõletikke, ei soovitata kasutada menstruatsiooni ajal ka tampoone, mis takistavad vere loomulikku äravoolu.

Mees ja naine peavad enne ja pärast seksi end pesema!

Kolmandana peaksime rääkima seksuaalsest hügieenist. See tähendab, et nii enne kui ka pärast vahekorda peavad mõlemad partnerid ennast pesema. Vahekord ei ole steriilne akt ja igasuguse mikrofloora kontsentratsioon tupes sel ajal tõuseb ning kui oma kaitsesüsteem (laktobatsillid) ei tööta hästi, võib see tõsta riski düsbakterioosile tupes.

Uus partner muudab mikrofloorat – kasuta kondoomi!

Ka partnerite vahetus võib põhjustada vahel vaevusi (ja mitte ainult hingelisi!). Meeles peab pidama, et igal inimesel on oma mikrofloora. Tupepõletik võib seega sageli olla seotud just partneri vahetusega, mitte tingimata seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega. Põhjus on eelkõige selles, et erinevate mikroobide kombinatsioonid sattuvad naisele tuppe ja organism ei jõua nende kõigi vastu võidelda. Partnerite vahetamise puhul on väga oluline kasutada kondoomi.

Loobu suitsetamisest!

On tõestatud, et suitsetamine muudab tupe mikrofloorat.

Jälgi kaalu!

On tõestatud, et ülekaal vähendab rasestumise võimalust. Mõju avaldab ka alakaalulisus, mis esineb siiski harvemini kui ülekaalulisus, kuid ka see on tähtis, sest sellega on seotud hormonaalsed muutused. Tähtis teada: ka mehe kaal on oluline!

Kui tupes on teistmoodi tunne, hoidu vahekorrast!

Tupe mikrofloora kõigub tsüklite vältel ja ka mikroflooral on n-ö paremad ja halvemad päevad. Kui naine tunneb, et tupes ei ole justkui kõik korras ja enesetunne pole kiita, on parem vahekorrast hoiduda. Kui tekib aga põletikuline protsess, tuleb tingimata minna õigel ajal arsti juurde ja saada põletikuvastast ravi. Põletiku tagajärjel võivad toimuda muutused ja suureneb tõenäosus, et väikeses vaagnas tekivad muutused, mis vähendavad rasestumisvõimalust. Seega tuleb arvestada, et kui naine saab õigel ajal adekvaatset ravi, väheneb tõenäosus edaspidisteks probleemideks rasestumisel.

Päevad peavad käima regulaarselt!

Probleeme esineb ka seoses hormonaalsete häiretega. Juba 15-aastastel tüdrukutel peavad käima menstruatsioonid regulaarselt ja kui see nii ei ole, tuleb pöörduda arsti poole. Sageli on just õigel ajal saadud ravi või isegi õigeagselt pandud diagnoos suureks abiks edaspidiste otsuste tegemisel.

Planeeri beebi enne 30. eluaastat!

Kui on näha, et munasarjade funktsioon ei ole väga tugev, pole lapse saamist mõtet väga kaugele tulevikku lükata, sest on risk, et munasarjad lihtsalt lõpetavad oma töö. Kuna rasestumine ja sünnitus on seotud vanusega, on oluline sünnitust mitte üha kaugemale lükata. Teatavasti on levinud tendents, et esmasünnitaja vanus järjest tõuseb. Tuleb arvestada sellega, et loodus eeldab, et naine sünnitab alla 25 aasta vanuselt. Kui naine lükkab sünnituse kolmekümnendatesse, tõuseb risk endometrioosile ja seoses sellega väheneb rasestumise võimalus.

Oluline on ka välja selgitada, kas emal oli probleeme rasestumisega ja kui oli, võiks varakult hakata mõtlema lapse saamisele ja kindlasti mitte lükata seda sammu edasi. On tehtud uuringuid, mis on tõestanud, et teatud lastetusega seotud haigused on pärilikud.

Jälgi oma mehe tervist!

Meestelgi on rasestumise juures suur roll täita. Sarnaselt naistele on ka meestel suitsetamine, hügieeni eiramine ja partnerite vahetamine need faktorid, mis võivad mõjutada viljakust.

Vaja on ka uroloogi külastada ja jälgida, kas ei ole haiguseid, mis edaspidi võivad mõjutada rasestamist.
Kuna spermatosoidid armastavad jahedust, ei ole mehele, kel võib esineda teoreetiline risk vastavateks probleemideks, soovitatavad kuumad vannid ja väga kitsad püksid.

Enne uute ravimite manustamist konsulteeri arstiga!

Ka ravimite kasutamine võib mõjutada nii naiste kui ka meeste mikrofloorat. Sageli võivad sellega seoses tekkida düsbakterioosid. Kuna naistel võib olla ravimite kasutamine seotud düsbakterioosiga tupes, tuleb alati arstiga nõu pidada, kas on mõtet antud ravimit (nagu näiteks tugevad antibiootikumid seente profülaktikaks) manustada.

Enne kõhuõõneoperatsiooni kaalu alati rakkude säilitamist!

Tänapäeval on üha rohkem probleeme seoses naiste organite operatsioonidega. Iga kord enne ükskõik millist operatsiooni kõhuõõnes, olgu hea- või pahaloomulised kasvajad, tuleb arstiga aru pidada edaspidisest reproduktsiooni säilitamisest.

Näiteks enne pahaloomuliste kasvajate operatsioone või enne keemiaravi või radioloogilist ravi on võimalik rakud säilitada, seda nii meestel kui ka naistel. See on sageli ainus võimalus geneetilise lapse saamiseks. Sel juhul tuleb aru pidada oma raviarstiga või pöörduda kliinikutesse, mis tegelevad lastetuse probleemidega.

Ka mitteonkoloogiliste operatsioonide puhul tuleb nendel teemadel arstiga nõu pidada, säilitamaks võimalus lapsi saada. Operatsioonid ei peaks olema traumaatilised ja nende ajal tuleks teha maksimaalset profülaktikat, et kõhuõõnes ei tekiks liitelisi protsesse. Tänasel päeval võimaldavad seda operatiivsed ravimid ja tehnikad, näiteks spetsiaalsed lahused.

Lõpeta liigne muretsemine!

Et mitte sattuda lastetute perede rühma, on väga oluline ka psühholoogiline moment – ei ole mõtet end varakult hakata hirmutama mõttega, kas sa saad lapsi või mitte. Tuleb arvestada sellega, et looduses on rasestumiseks vaja aega. Enne, kui pere on aasta jooksul proovinud rasestuda, ei ole mõtet hirmu tunda.Sajast tervest paarist vanuses kuni 25 eluaastat rasestuvad ühe kuu jooksul vaid 20-25 paari – ülejäänutel õnnestub see alles aasta jooksul! Psühholoogiline stress mõjutab nii muna- kui ka spermarakkude produktsiooni.
Millisel juhul tasuks läbida viljakuse test?

Et saada oma viljakusest või lapse saamise tõenäosusest paremat aimu, võib pöörduda kliinikuisse, kus tehakse viljakuse test. Viljakuse test ei ole mõeldud ainult nendele naistele, kes tahaksid last nüüd ja kohe. Vahel on tähtis oma viljastumistõenäosust teada juba pikalt ette.

Viljakuse testi soovitatakse naistele vanuses 30-35 aastat, kes ei ole veel sünnitanud, naistele vanuses 35-40 aastat, kui sünnitus oli rohkem kui 10 a tagasi, naistele vanuses 35-40 aastat, kui soovitud rasestumine ei toimu 1 aasta jooksul regulaarse suguelu korral, naistele, kellel on olnud munasarjade operatsioone (endometrioos, kasvajad), naistele vanuses üle 30 aasta, kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed (kõikumine üle 5 päeva), ning naistele vanuses üle 30 a, kui iga menstruatsiooni ajal on tarvis kasutada valuvaigisteid kõhuvalude tõttu.

Testi ajal hinnatakse vere markerite ja ultraheliuuringu abil munasarjade reservi ja prognoositakse viljakust. Õige aeg testi tegemiseks on menstruatsiooni ajal 3.-5. tsükli päeval. Menstruatsiooni 1. päeva loetakse tsükli 1. päevaks.

Testi tegemiseks on vaja olla söömata-joomata, vähemalt kuue nädala jooksul enne vastuvõttu ei tohi kasutada hormonaalseid ravimeid, vitamiine, toidulisandeid, ka mitte rasestumisvastaseid preparaate. Kolm päeva enne vastuvõttu mitte olla seksuaalvahekorras ja kuue nädala jooksul enne vastuvõttu mitte viibida kuuma kliimaga riikides (välja arvatud, kui elate seal pidevalt). Kuus nädalat enne vastuvõttu mitte käia kõhu- või seljamassaažis, mitte teha nõelravi, kaaniravi, ekstrasensoorset või füsioterapeutilist ravi.

 

Artikkel pärineb: www.emmedeklubi.ee