Lapsevanemaks kasvamine – mida peab teadma enne lapse sündi

6936948997_1bd3123bec_bAutor: Küllike Lillestik, nõustaja

Mitmel paaril, kellel pole veel lapsi, aga soovivad planeerida pere juurdekasvu, mõlguvad meeles küsimused: kas lapse sünd muudab paarisuhet? kas meist saavad head lapsevanemad? kuidas hoida ära suuremaid probleeme?

Need on targad küsimused, sest lapse tulek perre toob püsivad muutused nii inimesele endale kui ka paarisuhtesse. Peale mehe-naise rolli lisandub veel lapsevanema roll ja see sunnib kohanema, mis võib osutuda suureks väljakutseks.

Kuidas siis vähendada riske, et kohanemine ei oleks nii raske? Kuidas ennast juba enne aidata? Üks kõige olulisemaid punkte on teadlikkus. Teadlikkus sellest, milline on üks hea paarisuhe, millised on vajadused suhtes, kuidas ma panustan sellesse, mida vajan.

Selleks aga, et luua teadlikkus, on oluline teada ka seda, mida toovad pereellu kaasa erinevad pere arenguetapid. Kui mees ja naine on otsustanud elu ühendada, loovad nad pere, kus on kaks täiskasvanud inimest oma rollide ja ressurssidega. Need on aeg, mida panustakse pereellu, ja füüsiline ja emotsionaalne energia. Kahekesi elades on nii naisel kui ka mehel oma vajadused ja ühised vajadused. Oluline on, et mõlemad hoolitseksid oma vajaduste eest: trennid, hobid, sõbrad, asjad, mis meeldivad ja pakuvad rahuldust, suhtlus päritoluperekonnaga. Sama oluline on panustada oma vajaduste rahuldamisega võrdselt ressursse ühise aja, paarisuhte „meie” tugevdamiseks.

Järgmises pereelu faasis, kui paar otsustab lapse saada, on suur muutus see, et nüüd ei ole enam paari, vaid on pere ja uued rollid. Olla lapsevanem väikestele lastele võtab täiskasvanutelt enamiku nende ressurssidest, sest lapsed vajavad hoolt ja nende vajaduste rahuldamine on vanemate ülesanne, muidu ei jääks laps ellu. Selles eluetapis on ülioluline mitte lasta kaduda tegevustel, mida mees ja naine teevad enda jaoks, ega sellel, mida panustatakse koosolemisse. Probleemid tekivad siis, kui mees ja naine ei kasuta seda vähestki aega ja ressurssi, mis selles elu faasis olemas on, enese ja teineteise jaoks. Lapsevanema roll tähendab andmist ja kui naine ja mees jätavad unarusse oma ressursside taastamise enesesse panustamise ja koosolemise kaudu, siis ei ole neil jõudu olla lapsele/lastele olemas. Igal inimesel on rohkem jõudu, kui ta hoolitseb enda vajaduste eest, armastab ennast ja pühendub paarisuhtele, saades sealt tagasi rõõmu ja jagamist. Nii saab ka ära hoida suuremad probleemid.

Ka järgmistes pereelu faasides (kooliealiste lastega pere, teismelistega pere) on äärmiselt oluline, et mees ja naine ei unustaks enda vajadusi ja ühiseid tegevusi paarina, et ära hoida liigne kurnatus, väsimus ja teineteisest kaugenemine. Vanemad, kelle „klaas on täis” ja kes paarina on lähedased, on lapsevanematena palju toimetulevamad ja mõistavad oma lapsi paremini. Hea vanemlus toetub heale paarisuhtele.

Lugemissoovitusi: S. Kinnunen „Leivad ühes kapis”, G. Chapman „Armastuse viis keelt”, R. Parsons „60 minutit abielust”, M. Eckert „Kui elukaaslastest saavad lapsevanemad … siis muutub kõik”, Harville Hendrix „Teekond soovitud armastuseni”.

Loe lisa raamatust: ”Beebi looduslikult ja loomulikult” SIIT