Kuidas vältida allergiat

Milles väljendub allergia?

  • Allergiline nohu,
  • Allergiline astma,
  • Anafülaksia,
  • Angioödeem,
  • Atoopiline dermatiit,
  • Toiduallergia,
  • Putukaallergia,
  • Kutseallergia,
  • Urtikaaria,
  • Rinokonjunktiviit.

Sagedasemad allergilisi haigusi põhjustavad allergeenid:

  • kodutolmulestad,
  • loomade kõõm ja sülg,
  • toidud,
  • heinte ja puude õietolm,
  • hallitusseened,
  • putukate mürgid,
  • erinevad kutseallergeenid töökohas.

Kuidas tekivad allergilised haigused?

Keemilisi aineid nagu histamiin hoitakse tavaliselt nuumrakkudes, mis asuvad inimese erinevate organite kudedes (ninas, silmades, kopsudes, seedetraktis ja nahas).

Allergilised inimesed toodavad allergeenide vastu antikehi, mida nimetatakse IgE (immunoglobuliin E) tüüpi antikehadeks. Kui inimese organism kohtub uuesti allergeeniga, siis IgE antikehad seonduvad nuumrakkude pinnale ja seovad enda külge ka allergeeni. Selle tulemusena vabanevad nuumrakkudest histamiin ja teised keemilised ained, mis põhjustavad allergilisi haigustunnuseid.

Allergiline nohu: sügelus, aevastamine, ninakinnisus ja vesine nohu.

Allergiline astma: vilistav hingamine ja bronhide ahenemine, köha ja rohke lima produktsioon.

Allergiline silmapõletik: punetavad, sügelevad ja vesised silmad.

Urtikaaria ja angioödeem: nahalööbed (kublad, nõgeslööve).

Atoopiline dermatiit: sügelus, nahalööbed.

Anafülaksia: mõnede või kõigi eelnevalt nimetatud haigustunnuste kombinatsioon, mis tekivad ägeda reaktsioonina allergeenile ja mis kohese ravi puudumisel võib põhjustada inimese surma.

Kui sa oled muutunud tundlikuks mõne allergeeni suhtes, siis võib see põhjustada Sul mitmeid erinevaid haigustunnuseid. Näiteks olles allergiline kodutolmulestale, võib selle allergeeni sissehingamine põhjustada allergilise nohu sümptomeid, kuid allergeeni sattumine kopsudesse võib põhjustada ka astma tekke.

Atoopilise dermatiidiga lastel võib edaspidi tekkida ka hingamisteede allergilised haigused, nagu allergiline nohu ja astma.

Allergia diagnoosimine

Allergoloog küsitleb sind põhjalikult ning teeb vajalikud nahatesti või vereanalüüsid, et kindlaks määrata sinu allergiliste kaebuste taga peituv allergeen.

Kui põhjustav allergeen on selgeks tehtud, siis on äärmiselt oluline selle allergeeni edaspidine vältimine. Kuigi sageli ei ole kõiki allergeene võimalik täielikult vältida, on siiski võimalik nendega kokkupuudet märgatavalt vähendada.

Kodutolmulesta allergia

  • Peske voodipesu regulaarselt iga nädal 55-60° vees.
  • Peske patju ja sulgtekke 55-60° kuumas vees ja katke need spetsiaalse kaitsekattega.
  • Tagage eluruumides piisav ventilatsioon ning hoidke ruumiõhu suhteline niiskus alla 50%.
  • Kasutage kvaliteetset tolmuimejat (soovitatavalt selliseid, milles HEPA filter).
  • Pindadelt eemaldage tolmu niiske lapiga.
  • Asendage seinast seina ulatuvad vaibad linoleumi või puitpõrandaga, mida on kergem puhastada.
  • Magamistos olgu võimalikult vähe kardinaid ja pehmet mööblit.
  • Asendage riidega kaetud toolid nahk- või plastikkattega toolidega.
  • Ärge hoidke magamistoas karvaseid kaisuloomi – lestade hävitamiseks peske ka need 55-60° kuumas vees või hoidke 1-2 päeva sügavkülmikus.
  • Ärge lubage lemmikloomi magamistuppa.

Õietolmu allergia

  • Õietolmude leviku kõrghooajal hoidke aknad suletuna.
  • Võimalusel kasutage õhu konditsioneeri.
  • Ruume tuulutage akna kaudu, mille ette on paigaldatud spetsiaalne kaitsevõrk/õietolmufilter.
  • Hoidke aknad kinni kui õues niidetakse muru.
  • Õietolmu allergik ei tohiks ise muru niita.
  • Silmade kaitseks õietolmu eest kandke prille või päikeseprille.
  • Autoga sõites ärge avage aknaid.
  • Võimalusel kasutage ka autos õietolmufiltreid.

Koduloomade allergia

  • Võimalusel leia oma koduloomale uus kodu ja/või ära too koju uusi koduloomi.
  • Võimalusel hoia koduloomi õues, kuid kindlasti ära lase neid magamistuppa.
  • Puhasta vaipu, madratseid ja pehmemööblit regulaarselt tolmuimejaga.
  • Kui sa oled tegelenud oma koduloomaga, siis vaheta enne kooli/tööle minekut kindlasti riided.

Hallitusseente allergia

  • Tagage eluruumides piisav ventilatsioon ja kütmine ning hoidke ruumiõhu suhteline niiskus alla 50%.
  • Vannitubadest ja teistest saastunud kohtadest hallitusseente hävitamiseks kasutage 5%-list ammoniaagilahust.
  • Eelistage vaipadele kõvakattega põrandamaterjale ning tapeedile seinavärvi.
  • Parandage kõik veelekked torustikes.
  • Hoiduge muruniitmisest hilissuvel, sest hallitusseente eoseid leidub ka kõdunevas taimkattes.

Anafülaksia

  • Kanna alati kaasas oma adrenaliini autoinjektorit ning oska seda kasutada.
  • Pea meeles kiirabi telefoninumber 112.
  • Reisides välismaale, võta endaga kaasa sealses keeles paber, kus kirjas millistele allergeenidele sa tundlik oled.
  • Õpi vältima peidetud allergeene valmistoitudes.
  • Väljas süües küsi kelnerilt/kokalt, ega toit ei sisalda sulle ohtlikke aineid.
  • Putukaallergia korral väldi herilaste/mesilastega kokkupuudet ning õpi, kuidas neid mitte ligi tõmmata, st ära kasuta tugevaid parfüüme; ära kanna eredates värvides riideid; ära korja küpsenud vilju; hoidu prügikastidest ja komposti hunnikut; hoia autoga sõites aknad kinni