Kuidas põetada last

Lapse haigus muudab vanemad murelikuks ning eelnevatest kogemustest nii praktika kui teooria vallas hoolimata tekib lisaks vanadele ka uusi küsimusi. Kui ema on väsinud ning põetatavaid rohkem kui üks, võib isegi rohuandmine ununeda või sassi minna.

“Kui hakata lapsevanemaid õpetama juba siis, kui laps on veel väga pisike ega ole haige olnud, jõuab info õigeks ajaks kinnistuda. Mõistagi pole see reegel, sest on vanemaid, kelle emalik instinkt on tugevam, mistõttu mure ja kahtlused on suuremad,” mõistab Reet Raukas, Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusosakonna lastearst võrdselt kõiki lapsevanemaid.

Enamlevinud kahtlused

Tohter Raukas toob esmase probleemina välja põetamise palaviku ajal, mil lapsevanemal on tunne, et väike haige peaks ju olema teki all soojas.

“Vanemad ei julge palavikus lapsega toimetada, sest ta on haige. Tegelikult tuleb laps võimalikult kiiresti tekkidest vabastada, kuna ta peab ju soojust ära andma,” selgitab lastearst ikka ja jälle korduvat situatsiooni.

“Teine hirm on see, et haiguse ajal ei juleta last pesta. Mõtleme ise, kui hea on pärast palaviku langemist ja suurt higistamist duši alla minna. Enesetunne muutub märksa paremaks. Võib küll olla kindel selles, et värske õhk ja puhas vesi ei tee meid haigemaks. Iga asi muidugi omal ajal, aga pärast palavikku kiire pesemine aitab lapse tervenemisele kaasa.”

Ehmatav palavik

“Lapsega peres peab alati olema piisava varuga palavikurohtu ning lisaks veel pudel valget viina. Pisikese tegelase vanusest sõltuvalt peaks ravim olema küünla, siirupi või tabletina.

Kindlasti peavad kõik suuremad pereliikmed teadma ravimi asukohta ning seda, kuidas ja milliste doosidena seda anda. Võib ju juhtuda, et temperatuur tõuseb just siis, kui ema on kodust ära ning laps teiste hoida. Palavikurohtu ei tohiks anda pool doosi või veelgi vähem. Ravim peab jõudma toimida,” õpetab tohter Raukas rahulikult.

“Mõned viirused annavad väga kõrgeid temperatuure. Siis tuleb lahjendada viin veega pooleks ning jahutada väikelaps maha seguga üle hõõrudes. Kui viina pole, sobib ka toasoe vesi. Viin aurustub kiiremini, kuid mõjuvad mõlemad. Jahutamiseks tuleb üle hõõruda kogu keha ega maksa karta, kui laps protestib. Peagi ta rahuneb, sest enesetunne muutub paremaks.”

Millal tuleb palavikku langetada?

Eks me kõik ole omal nahalgi tundnud, et mõnikord on ka paarikraadise palavikuga väga kehv olla. Samas on ju üldtuntud tõde, et alla 38-kraadist temperatuuri alla ei võeta. Reet Raukas lubab palavikul veelgi kõrgemale tõusta, kui lapse enesetunne pole kõige kehvem.

“Palaviku langetamist võib alustada isegi alles 38,5-st, aga kui lapsel on ka 38° ajal väga halb olla, siis pole mõtet ravimi andmisega oodata. Kui lapsel on külmavärinad, siis sellel hetkel palavik tõuseb ega tohi keha jahutada. Temperatuuri tuleb alandada ravimitega, oodata värinate lõppemiseni ning alles siis hakata keha ülehõõrumisega maha jahutama,” õpetab tohter palavikuga võitlemise reegleid.

“Ravimit tuleb kindlasti anda regulaarselt, pole vaja oodata järgmist tõusu. Palavikurohu minimaalne vahe peab olema 4 tundi, veel parem, kui see ulatuks 6 tunnini. On lapsi ja ka viirusi, kelle puhul paratsetamool ei tööta nii hästi kui ibuprofeen. Paraku pole Eestis seda ravimit siirupina saada ning väikesel lapsel on raske tabletti neelata.”

Külmad käed ja jalad

“Kui palavikus lapsel on käed ja jalad külmad, siis viinaga ülehõõrumine ei sobi. Külmad käed-jalad näitavad viiruse toksilist toimet veresoontele, mistõttu need ahenevad. Sellisel juhul on vaja palavikurohuga saavutada olukord, et veresooned lõõgastuksid ning alles siis viinaga üle hõõruda. Kõige parema tulemuse annab see, kui koos palavikurohuga antakse ka allergiavastast ravimit, mis aitab veresoontel lõõgastuda” jagab lastearst soovitusi olukorraks, mil nii mõnigi lapsevanem satub segadusse.

“Väikesel lapsel on palaviku ajal oht vedelikukaole, mistõttu tuleb jälgida, et ta jooks piisavalt. Jookideks sobivad puhas vesi, lahjendatud mahlad… Joodav peaks olema toasoe, mitte kuum. Kuuma jooki antakse lapsele siis, kui pärast temperatuurilangust on vaja organismi turgutada.”

“Väga kõrge palaviku korral läheb paigast ära juhtimiskeskus, mis reguleerib kehasoojust. Sageli tekib viirushaiguste järel kehatemperatuuri tugev langus. Siis aitavad soe jook, sokid ja kampsun. Kui kuu ajaga selline häire ei möödu, siis tuleb pöörduda arsti poole, et uurida lapse üldseisundit.”

Palavikukrambid

Tohter Raukas ütleb kohe, et krampide teket ei saa ennetada, kuid kodus peaksid olema vajalikud rohud, et järgmisel korral rasket seisundit ära hoida. Tavaliselt tekivad palavikukrambid märksa kõrgema näidu kui 38° puhul, kuid on lapsi, kellele piisab ka sellest, et tekiksid krambid.

Palju sõltub organismi iseärasustest ja võitlusvalmidusest haigustekitajaga. Krampide vallandumisel pannakse laps kõvale alusele külili lamama, üks põlv kõverdatud, et haige asendist ära ei vajuks, ning pea pööratakse samuti külje peale juhuks, kui laps peaks hakkama oksendama.

“Kindlasti tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi ega tohi kaotada pead,” õpetab lastearst ehmatavas olukorras õigesti tegutsema. “Suu kaudu ei tohi midagi anda, kui aga palavikurohi on olemas küünla kujul, siis seda võiks panna.”

Nohu

“Tüüpilised köhad ja nohud on ägeda viirushaiguse avaldumisvormid. Nohu vastu aitab nuuskamine, köha vastu köhimine,” annab Reet Raukas lõbusalt parima soovituse. “Sellepärast tasuks õpetada väiksemat last nuuskama ehk nina kaudu õhku välja puhuma siis, kui nohu pole. Tavaliselt lapsed ju ei oska õhku välja puhuda, vaid kipuvad seda ninaga hoopis sisse tõmbama. Lõbus harjutus, näiteks ninaga sulekeste või paberiribade puhumine, õpetab nuuskamise selgeks.”

Kui laps on päris pisike, siis on väga tähtis ninasekreeti vedeldada. Imiku nohu on tõsine haigus, kuna tema ei oska suu kaudu hingata, mistõttu õhk ei pääse läbi. Apteekides on müügil füsioloogiline lahus imikute jaoks. Samas võib kasutada veel ninapumpa, aga liiale minna ei tohi.

“Võib juhtuda, et pumba otsik läheb vastu nina limaskesta, tekitab vigastuse ning haige koht tekitab paranemiseks uuesti lima, s.t me tekitame nohu juurde,” hoiatab tohter Raukas nõiaringi sattumast. “Füsioloogilist lahust võiks ninna lasta iga toidukorra eel. Üledoseerimist ei maksa karta, sest toode on kehaomaste vedelike soolasusega ja täiesti ohutu.

Kui beebil on tugev nohu, siis tema enesetunde leevendamiseks võib ta panna turva- või lamamistooli, samuti keerata voodimadratsi alla (käterätiku)rull või panna padi, et tõsta pead kõrgemale. Kui laps on suurem ja lamab juba kõhuli, siis selles asendis on tal samuti kergem hingata.”

Köha

Lastearst Reet Raukas soovitab köha ravimist alustada aurutamisega. Kui viirus on tunginud organismi limaskestadeni, siis paljunedes tekitab see limaskestade turse. Limaskest püüab haigusega võidelda, luues peale kaitsva kihi. Aurutamine muudab põletikulist eritist vedelamaks ning niiske õhu sattumine hingamisteedesse vähendab turset. Kui laps hakkab aurutamise peale köhima, toob ta põletikulise eritise välja.

Tohter Raukas rõhutab korduvalt, et alla aastasele lapsele rögalahtisti ei sobi: “Nii väike ei oska köhida. Röga vedeldades tekib massi juurde ning olukord muutub raskemaks. Köharohtudega ei maksa üle pingutada. Kui ravim mõjub 4-5 päevaga, on kõik hästi. Kui aga võetakse käiku juba teine pudel sama ravimit, siis on ilmselge, et see rohi ei aita ja ravi tuleb muuta.

Haiguse alguses rögalahtistit ei anta. Turse limaskestades on suurem ning see tuleb alla võtta. Köharavimit antakse 2-3 päeva pärast haiguse algust. Hästi oluline on anda lapsele palju juua, et sekreet muutuks vedelamaks.”

Hellad kõrvad

“Nohu alguses tuleb vähendada turset ninas, et turses limaskesta pealt ei jõuaks nohu kõrva. Kui kõrv valutab, siis tuleb lapsele anda paratsetamooli valu alandamiseks (paljud lapsevanemad arvavad ekslikult, et ravim on mõeldud vaid palaviku alandamiseks) ja turse alandamiseks pseudoefedriini sisaldavat ravimit. Mõnda last aitab ka kampriõlikompress kõrva taha,” õpetab tohter, kuidas last aidata kõvavalu korral, mis tavaliselt kimbutab õhtul või öösel.

“Kindlasti peab minema arsti juurde. Kõrva tilgutada ei tohi midagi enne, kui arst pole kõrva vaadanud ega vastavat luba andnud.”

Seedehäired

Oksendamise puhul tuleb jälgida, et laps ei kaotaks palju vedelikku. Tasub aga arvestada, et ärritunud magu ei võta eriti vedelikku vastu ja sellepärast tuleb juua anda vaid lusikatäie haaval.

Parim on toasoe puhas vesi, mida lapsele antakse regulaarselt iga 10 minuti järel. Kui laps joob ise, siis soovitab tohter Raukas pannagi tassi või pudelisse just nii palju vett, kui palju ta tohib korraga ära juua.

Kõhulahtisuse korral vajab soolestik puhkust. Ka siin on oluline, et laps jooks vett või teed. Samuti sobib vees lahustatav pulber, mis seob haigustekitajaid ning toob need organismist välja. Söetabletid sobivad siis, kui haigusnähtudena esinevad veel oksendamine ja soolte valulikud kokkutõmbed.

Vee- ja õhuprotseduurid

“Neid ei maksa karta,” julgustab Reet Raukas. “Kui laps on olnud kõrges palavikus ja täna seda enam pole, siis võib teha kiire sooja veega pesemise. Peapesuga võib oodata. Kindlasti tuleb vahetada voodipesu ja anda ka lapsele puhtad riided selga. See kõik parandab tema enesetunnet.

Suvel on õues sageli soojem kui toas, mis tähendab, et päev pärast haigust võib lapse õue viia. Tuleb jälgida, et ta ei oleks vilus ega tuule käes. Talvel piisab ühest palavikuta päevast, et minna lapsega rahulikult natukeseks õue ja tulla tuppa tagasi.

Imikuga tuleb selle kõigega 3 päeva kauem oodata. Kindlasti ei tohi last ülemäära paksult riidesse panna, sest siis ta higistab ja tuule käes viibides võib uuesti haigestuda. Sageli rahustab last seegi, kui ta saab pärast haigust vaid kuni veerandtunniks värske õhu kätte.”

Kuidas olla kindel, et laps on täiesti terveks saanud?

Lastearst Reet Raukas muheleb ja vastab siis: “Kui ta jälle sööb ja käitub nii, et ei mahu koju ära!”