Kuidas õppida kolme kuni viie aastase lapsega?

Lapsevanem on oma lapse kõige esimene õpetaja ning mõistab teda paremini kui keegi teine. Lapsega rääkimise, mängimise kaudu, talle lihtsaid oskusi õpetades loome aluse tema edasisele arengule.

Teleri ja arvuti väljalülitamine ning vabanenud aja koos lapsega veetmine loob väärtusliku võimaluse temaga õppimiseks. Mõni idee tegevuste kohta, mille kaudu lapsed õpivad:

  • koos aias toimetamine annab lapsele teadmisi taimede, putukate ja loomade elu kohta;
  • usaldades köögis lapsele mõne lihtsa töö, näiteks moosi saia peale määrimise, anname talle väikese õppetunni kokakunstist ning arendame samas tema käelist osavust;
  • koos mängimine õpetab lapsele ausust, reeglitega arvestamist ning koostööoskusi;
  • perekonna- ja puhkusefotode näitamisega saame anda teavet perekonna ajaloo ja geograafia kohta.

Sellised arendavad tegevused ei ole lapse jaoks sugugi koormavad, kuni ta tajub neid mängu ning lõbuna. Mõnikord võiksime lapsele endale valida anda, mida ta tahaks teha. Teisel juhul jälle oleks hea võtta osa ühistegevusest koos teiste lastega – see õpetab keskenduma või arendama mõnd konkreetset oskust, näiteks kääride kasutamist, pabermosaiigi kokkukleepimist vmt.

Õppimine kolmandast viienda eluaastani

Kolmanda ja viienda eluaasta vahel algab lapse arengu kõige intensiivsem ajajärk, mis kestab kooliminekuni välja. Sinna langevad aastad, mille laps veedab enamasti lasteaias, mõnel juhul ka eelkoolis või algkooli ettevalmistusklassis. See iga loob õppimiseks erilised eeldused. Samas aga tuleb arvestada, et 3-5-aastased lapsed õpivad kõige paremini aktiivsete tegevuste ja mängu kaudu, mis kattub nende individuaalsete vajaduste ning huvidega.
Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda:

  1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma.
  2. Suhtlemine, keel ja kirjandus. Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid.
  3. Matemaatiliste võimete areng. Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem. Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule.
  4. Teadmised maailmast. Laps õpib maailma tundma, küsides selle kohta palju küsimusi. Lapsevanematena peaksime alati püüdma neile vastata, mingil juhul ei tohiks last tõrjuda – kuigi küsimused võivad olla väga ootamatutest valdkondadest. Need võivad puudutada perekonda, soolisi erinevusi, erinevaid materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm.
  5. Füüsiline areng. Laps õpib liikuma kindlalt ja erinevate vahenditega (jalgrattad, kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni.
  6. Loovuse areng. Laps katsetab erinevate värvidega maalimist ja erinevate vahenditega joonistamist, kujukeste voolimist, tantsib, valmistab voltides või kleepides lihtsaid käsitööesemeid, jutustab lugusid, laulab.