Kui tasuv on vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu?

Artikkel pärineb: novaator.err.ee

vaktsiin

Puukentsefaliit on raske haigus, millega võib kaasas käia peavalu, kuid ka raske halvatus. Eestis haigestub entsefaliiti 1-2 inimest 10 000 elaniku kohta, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas. Ometi on olemas vaktsiin, mis 97 protsendil juhtudest takistab nakatumist.

Puukentsefaliiti haigestuvad kõik, väikelapsest raugani. Vanemad inimesed põevad haigust raskemini kui lapsed. Umbes kolmandikul põdenutest esinevad jääknähud, alates peavalust kuni raskete halvatuste ja tasakaaluhäireni.

Selle haiguse vastu on võimalik vaktsineerida, kuid Eestis laseb endale selle kaitsepookimise teha vaid kaks protsenti elanikkonnast aastas. Seda on väga vähe, tõdeb Tartu ülikooli rahvatervise lektor Mikk Jürisson.

Kuigi saartel ja Pärnumaal haigestuvad inimesed sagedamini, nakatuvad inimesed puukentsefaliiti ka teistes maakondades. „Arvestades eelnevat aitaks Eestis haigestumust vähendada ainult kogu elanikkonna vaktsineerimine,“ leiab Mikk Jürisson.

Kui suur on vaktsineerimisest saadav tulu ja kuidas seda mõõta?

„Vaktsineerimise efektiivsuse hindamisel arvutame, kui suur osa haigusjuhtudest rahvastikus on võimalik ära hoida. Kuluefektiivsuse hindamisel arvutame, mis see meile maksma läheb,“ selgitab Jürisson.

Tavaliselt hinnatakse kuluefektiivsust välditud haigusjuhu või võidetud elukvaliteedi maksumusena, mis annab võimaluse võrrelda erinevate tervishoiumeetmete (vaktsineerimine, ravimid, sõeluuringud, uued tehnoloogilised lahendused kliinilises meditsiinis jne) maksumust omavahel. See omakorda võimaldab teha tervishoius kaalutletud otsuseid.

Tartu ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuringust selgus, et vaktsineerimisega võidetud elukvaliteedi maksumus on suhteliselt suur ja programm ise kallis, kuid vaktsiinide hinna langusel saab soovitada puukentsefaliidi vaktsiinide lisamist riiklikusse immuniseerimiskavasse. Lisaks on selgunud, et vaktsineerimise järgne kaitse haiguse vastu kestab oluliselt kauem kui seni arvatud.

Lähiaastatel on oodata uute teadusuuringute tulemusi, millele tuginedes võib kaaluda praegu kasutusel oleva 5-aastase vaktsineerimisintervalli pikendamist, mis omakorda vähendab vaktsineerimise kulu. Šveitsis juba on kasutusel 10-aastane intervall ehk puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse iga kümne aasta järel.

Maailmas on vaktsineerimisvastane liikumine toonud kaasa selle, et lapsevanemad keelduvad laste vaktsineerimisest. Kuidas on see mõjutanud Eestit?

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütleb, et see meid Eestis otseselt mõjutanud ei ole. „Kaudselt küll,“ täpsustab ta. Kutsari sõnul väljenduvad vaktsineerimisvastase liikumise mõjud näiteks kõrgharitud noortel vanematel, kes on just sageli need, kes keelduvad vaktsineerimisest.
Tema hinnangul on neil, kes hiljaaegu jootsid oma lastele kloordioksiidi ühiseid jooni vaktsineerimisvastastega.

Nii Kuulo Kutsar kui Mikk Jürisson kinnitavad, et vaktsineerimiskõhklust ja vaktsiinidest keeldumist esineb järjest enam. „Kindlasti on põhjuseks ka see, et noored lapsevanemad ei ole ise enam näinud vaktsiinvälditavaid haigusi. See, et viimasel ajal on ka läänemaailmas esinenud leetrite puhanguid, jääb ilmselt kaugeks,“ toob Jürisson välja ühe põhjuse.

„Kui see nii jätkub, võib see kogu laste ja täiskasvanute immuunsusfoonile väga negatiivselt mõjuda. Ei ole üllatav, et just nendes arenenud riikides on kostnud hääli, et vaktsineerimine tuleb muuta kohustuslikuks,“ ütleb Kutsar.

Mikk Jürisson selgitab, et kuna inimesel on suveräänne õigus otsustada oma keha üle ning arstid arvestavad patsiendi autonoomiaga, jääbki osa lapsed vaktsineerimata. Samas on arstid andnud vande ennetada haigusi ja edendada rahva tervist. „Seega tuleb meil lahti mõtestada küsimus, kus on isiku sõltumatuse ja ühiskonna huvide tasakaal.“

Californias leetrite puhangu järel võeti vastu uus vaktsiiniseadus, mis ütleb, et isiklikud veendumused ei saa selles osariigis enam olla vaktsineerimisest keeldumise põhjuseks. Riigikoolide õpilasi vabastab vaktsineerimisest ainult meditsiiniline vastunäidustus.