Kas minna või mitte minna lastega suvel välisõhuüritustele?

Allikas: Internet

Suvi on Eestis aeg, kus meelelahutusmaailm pakub täistuuridel kõikvõimalikke üritusi – kontsert siin, lavastus seal, esitlus kolmandas ja väljamüük neljandas kohas. Huvitavad kooslused ja naudinguid tõotavad reklaamid.  Tulge, olge, lubage endale midagi head ja erilist.

Noored vanemad tahavad ka! Tahavad saada osa melust, elamust hingele või lihtsalt tunda end kogukonna ja ühiskonna täisväärtusliku liikmena.

Tunnistan pattu – kui mehega peale lapsevanemateks saamist esimest korda ilma põnnideta spaasse läskime, siis pööritasime beebisid nähes itsitades silmi ja sosistasime – vastik, tulevad oma vääksudega siia teiste rahu segama. Just, itsidades, sest eks me olime ise enne ka koos lastega käinud, jauravat tüüpi basseinist minema vedanud ja teisega riietusruumis maadelnud, et libedikku kuidagi riidesse saada.

Meie itsitasime, aga oleme aastate jooksul kogenud mitmeid tigedaid pilke ja sisinaid, et mis te õige mõtlete, tulete lapsega siia. Mõistan, kulla inimesed, mõistan. Te olete maksnud pileti eest hunniku raha ja tahate saada elamust, mitte vaadata meie lapse sotsialiseerimise protsessi.  Seega oleme muutunud valivamaks ja jätame aeg-ajalt lapsed hoopis koju. Kui hoidjat ei ole, siis loobume üldse üritusest. Või läheb sinna vaid üks vanem, eks ikka see, kes hetkel rohkem konkreetset elamust vajab.

Mille järgi siis üritusi valida? Kuidas talitada, et üritus oleks tore kõigile?

  • Mine üritusele, mis tõesti hinge paitab. Eks ikka asi peab hingelähedane olema, lastega üritusele minna lihtsalt selleks, et saaks kuhugi minna, ei ole mõtet.
  • Lastega eraldumise võimalus. Veendu, et ürituse toimumise kohas oleks võimalik vajadusel lastega eralduda – kas on olemas suurem maa-ala, kõrvalruumid vms, et vajadusel vahepeal rahunema minna.
  • Mõelda tuleb kindlasti turvalisuse peale – tiigid, ülitihe liiklus, kümned tuhanded inimesed, ronima ahvatlevad müürijupid jm panevad vanema eriti keerulisse olukorda, kus lapse ohtudest eemal hoidmine võib osutuda pööraselt keeruliseks.
  • Teha võimalikult head ettevalmistused – pakkida kaasa väike näks, jook, lisatekk, vahetusriided, vaiksed mänguasjad ja raamatud.
  • Olla valmis üritus pooleli jätma ja koju tagasi minema – või edasi mõnda lapsele tuttavasse kohta. Mitte last süüdistades vaid tõdedes, et veel ei olnud õige aeg. Proovime järgmisel aastal jälle.
  • Püüda arvestada lapse päevareziimiga. Võib ju paar tundi varem kohale sõita, kui laps sel ajal autos lõunauinaku saab teha või veidi varem lahkuda, et uneajaks koju jõuda. Oma lapse tundmine ja üleväsimuse ennetamine on lihtsam, kui tagajärgedega tegelemine.
  • Müratase on pisut ette planeeritav. Rammsteini kontsert ei ole ilmselgelt väikelapse kuulmismeelele suunatud üritus, mahedam kitarrimuusika sobib aga hästi.
  • Mõelda, mida see lapsele annab. Mõned lapsed on väga sotsiaalsed, nad armastavad uudseid olukordi ja rahvamassid tunduvad neile põneva seikluse, mitte hirmutava kogemusena. Nende lastega ürituste väisamine on lust ja lillepidu. Kui laps aga sellisest asjast lugu ei pea, siis tuleks teda harjutada väiksemate üritustega – naabritele külla, perega telkima või miks mitte ka suurema ürituse toimumise kohast „mööda jalutamine“, mis näitab ära, kas lapses tekib huvi olukorda lähemalt uurida või eelistab ta pigem tagasi keerata.
  • Vali kohad teistega arvestades. Lastega võib ette tulla varem lahkumist, suvalisel hetkel pissile lippamist, jutuvada või no mida iganes. Istekohta valides sättige end servmistele platsidele või tahapoole, et vajalikud manöövrid teisi võimalikult vähe häiriksid.
  • Tehke otsus lapsed kaasa võtta või koju jätta arvestades oma pere võimalusi ja hetkeolukorda. Negatiivse nägemisvõimega inimesed suudavad teid hukka mõista nii siis, kui lapsed koju jätate (ei tegele oma lastega ja lasevad teistel neid hoida) kui ka siis, kui kaasa võtate (tulevad lastega avalikku kohta teisi segama).

Kuigi olen seisukohal, et väikelapsel on alati kõige parem olla seal, kus on tema vanemad, siis selle eelduseks on, et vanem ise ennast tõeliselt hästi tunneb. Ei ärevusele, rahulikkus, meelepärane tegevus, asjalik ettevalmistus ja kõik sujub.  Ilusaid elamusi – koos lastega ja eraldi.

Artikli autor: Kai Räisa, perenõustaja ja nelja lapse ema