Kas meie laps on lasteaiaks valmis?

Allikas: Internet

Kes tahaks keset kaunist suveaega sügise ja lasteaiaga alustamise peale mõelda? Ometi on paljud pered viimase kuu või kahe jooksul saanud kinnituskirja, et pere pesamuna kuulub nende õnnelike hulka, kes sügisel oma esimest lasteaia-aastat alustavad. Ühelt poolt on rõõm suur, teisalt vajavad läbikaalumist nii mõnedki aspektid, sest iga suur muutus mõjutab pere toimimist.

  • Kas meie laps on aiaks valmis? See on oluline küsimus. Ja ega väga täpselt seda ju lapsele peale vaadates öelda ei oskagi. Võib vaid oletada, kui jälgid lapse reaktsioone, kui ema ruumist lahkub ja naaseb, kui käivad külalised, kui käiakse ise võõras kohas. Asjalikult toimetav, mitte klammerduv ja madala ärevusega väikelaps on tõenäoliselt kollektiiviks paremini valmis. Reaalselt näeb, kuidas laps toime tuleb aga siiski vaid siis, kui olukord juba käes on. Lapse vanuseks, mida peetakse arenguliselt lasteaiaks sobivaimaks on 2,5-3 aastat, aga seal on palju erinevaid faktoreid alates lapse arengutasemest lõpetades kollektiivi suuruse ja osalemise intensiivsusega, et kindlat numbrit siin ja praegu küll öelda ei julge.
  • Kas ema on valmis lapsest lahus olema? Vahel võib lapse aeda minemine põhjustada emale suurema stressi kui lapsele. Kas ma teen ikka õigesti, kas ta pole veel liiga väike, kas tema eest hoolitsetakse hästi, äkki ta jääb kohe haigeks, äkki teda kiusatakse, ma pean nüüd minema tagasi tööle, mis mulle ei meeldi jne. Võimalikke hirme suudab iga ema genereerida vastavalt oma isiklikele kogemustele ja neid tuleks teadvustada, vajadusel kellegagi läbi arutada ja hoolitseda selle eest, et täiskasvanu ärevus last ei nakata. Naljaga pooleks ütleks, et lapsel on oma arenguülesanded, ta ei pea ema pärast muretsema. Emad ei tee seda ju teadlikult ja tahtlikult, hirmud ja mured on kusagil väga sügaval ajukäärukeses kinni, aga ometi avaldavad mõju nii ema kui lapse käitumisele.
  • Kui kauaks ta peaks sinna jääma? Uuringud ütlevad, et väikelapse stressihormooni tase tõuseb mitmekordseks, kui ta jääb turvalisest täiskasvanust eemale kauemaks kui kuus tundi. See tähendab, et täispäev lasteaias on alustuseks liiga pikk. Võimalusel on hea, kui laps saab lõunauneni aias olla, siis kodus puhata ja mängida. Kui lasteaiaga on juba kohanetud, uued täiskasvanud on tuttavaks saanud ja ümbrus lapsele oma, siis on aeg pikaks päevaks jääda. Kindlasti oleneb palju lapse vanusest ja üldisest kohanemisvõimest, aga ka väliselt hakkaja laps vajab mõningast aega, et võõra keskkonnaga rahulikult kohaneda. Mõnel lapsel läheb aega paar nädalat, teisel pool aastat. Kas laps on valmis pikaks päevaks jääma, tuleks läbi arutada juba oma õpetajatega, kes last ja tema reaktsioone kindlasti hinnata oskavad.
  • Kas ta hakkab siis nüüd kogu aeg haige olema? Haiguseid ja lasteaeda kiputakse võrdusmärgiga ühendama küll ja veel paar aastat tagasi oleksin isegi seda teinud. Nüüd olen näinud ka last, kelle haigestumise sagedust lasteaeda minek ei suurendanud (ja seda mitte sellepärast, et ta juba enne pidevalt haige oleks olnud). Ta oli vanuse poolest lasteaeda minekuks sobivas eas – 2,7 aastat. Esimesed kolm kuud käis aias vaid lõunani. Magas oma lõunauned peale aiast tulemist väljas kärus. Sai igal nädalal ühe vaba päeva (kolmapäeva). Võib- olla veel loomupäraselt tugevam immuunsussüsteem, aga miski selles korralduses mõjus väga hästi. Usun täna, et mida vähem stressi ja pingeid lasteaiaga seondub, seda vähem laps haige on. Lapsed ei pea pidevalt haiged olema, isegi Eesti kliimas mitte.
  • Mida me peame lasteaeda minekuks varuma? Tegelikult suurt ei midagi. Lasteaias peavad olema vahetusjalatsid ja mugavad riided. Ei pea olema ekstrauued ja ägedad rõivad. Laps läheb mängima ja õppima. Ta peab saama vabalt liikuda ja end hästi tundma. Lisaks siis kamm ja vahetusrõivad, kui juhtub olema võimalus lustlikult aega veeta ja seljas olev komplekt märjaks või lootusetult mustaks saab.
  • Kelle käest ma infot saan? Igal lasteaial on oma kodukord, enamasti viiakse läbi õpetajate ja lapsevanemate tutvustavad koosolekud/infotunnid enne uue rühma käivitamist. Neil tasub osaleda, et pedagoogidega kontakti luua ja oma küsimustele otse vastused saada. Iga lasteaed on pisut oma näo ja oma teoga.
  • Kas mu lapsel on lasteaias hea olla? Tasub ennast juba ette positiivsele lainele häälestada ja ka last lasteaiaks mitmekülgselt ette valmistada – käia oma tulevase lasteaia õuealal mängimas (siis on koht juba tuttav), mängida kodus lasteaiateemalisi mänge ja lugeda/jutustada lugusid, et lasteaiaga seonduv sõnavara oleks tuttav ja kogetud turvalises võtmes. Proovida juba ette oma lapse õpetajaid usaldada – vanema enda positiivne suhtumine ja meeleseisund on lapsele suureks abiks.
  • Kui meie ühele lapsele lasteaias ei meeldinud, siis ilmselt ei meeldi teisele ka? Lapsed on väga erinevad – ka ühe pere siseselt. Mõni tunneb sotsiaalsetest suhetest suuremat rõõmu, teine eelistab vaikset nokitsemist. Ei tasu lapsi võrrelda ja neilt iseolemise rõõmu ja kogemist ära võtta. Eeldused võivad kogemata saada ennustusteks, sest teeme alateadlikult nende nimel tööd.
  • Mida ma oma lapsest rääkima pean? Üldiselt õpivad õpetajad iga last tundma, kui temaga suhtlevad ja teda mängusituatsioonis näevad. Kindlasti peaks vanem olema valmis rääkima oma lapse rahustamisvõimalustest, kuidas teda lohutada, mille juures ta vajab abi, kas on terviseriske, allergiaid või paanilisi hirme (koer, mesilane, pimedus, muruniiduk vms). Mõelge selle peale ja jagage infot lasteaias, sest kui on võimalik mõnd traumeerivat kogemust ennetada, siis on lapse huvides seda ka teha.
  • Mis veel muutub? Tõenäoliselt läheb ema (või isa), kes seni lapsehoolduspuhkusel olnud, tööle tagasi. Mida see muudab? Kuidas on seni jaotunud kodused majapidamistööd ja kas see vajab ümberkujundamist. Kui lasteaed on kodunt kaugel, kuidas hakkab sujuma hommikune ja õhtune logistika? Kes võtab hoolduslehe, kui laps haigestub (tööle naasvale vanemale on esimese kalendriaasta jooksul haigusleht majanduslikult jõhker löök, sest ta saab hüvitist ju miinimumpalgalt), kas lapsele on võimalik nädala sees puhkeaega anda?

Need ja veel paljud pisikesed asjad on mõistlik juba enne sügist peresiseselt läbi arutada, et leida parimad ja just teie perele sobivad lahendused, sõlmida kokkulepped ja vähendada ärevust, mis lasteaiatemaatikaga paratamatult tekkida võib. Ja muidugi suvine ettevalmistus – palju päikest põskedele, rohuliblesid varba vahele ja liivalosse rannale, lisada ohtralt kallistusi, paisid ja sõbralikke sõnu – ja laps ongi valmis oma elu uut ja olulist etappi alustama.

Artikli autor: Kai Räisa, perenõustaja ja nelja lapse ema