Esimesed tunnid peale sünnitust

esimesed tunnid pisipiltKeskkond millesse laps sünnib on väga erinev emaüsas olnust.  15 kraadi jahedam  õhk,  ere valgus, tugevad helid,  kõik see sunnib appi hüüdma ja laps annab sellest tavaliselt sündides kõva kisaga märku.

Esimese hingetõmbega kopsudesse tungiv õhk surub sealt välja vee ja sunnib kopse iseseisvalt hingama hakkama. Ämmaemand kuivatab last, jahtumise vältimiseks pannakse ka mütsike pähe. Siis tõstab ämmaemand lapse ema paljale kõhule ja katab sooja rätikuga. Ema kõhul beebid tavaliselt rahunevad, püüavad oma silmi avada et ema-isa pilku püüda.

Esimesel ja viiendal minutil peale sündi pannakse kõikidele lastele Apgari hinne. Selline lapse seisundi hindamine on saanud oma nimetuse lastearst Virginia Apgarilt, selle hindamissüsteemi loojalt, olles kasutusel ülemaailmselt.  Lapsel hinnatakse: südametegevust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reflekse e. reageerimist ärritajatele. Iga selline näitaja võib saada 1 või 2 palli.

Esimesed tunnid peale sündi on laps tavaliselt aktiivne ja otsib kontakti ümbritsevaga ning mis kõige hämmastavam, suudab ise leida tee rinnani, et imema hakata. Seda eeldusel, et lapsel lastakse vaikselt ema kõhul olla ja ei kiirustata läbivaatusega ja mõõtmiste – kaalumistega.  Lapsed hakkvad tavaliselt kohe peale väikest puhkehetke suuga otsimisliigutusi tegema, ajades keelt sust välja ning keerates pead küljelt-küljele.  Jalgadega võib laps end lükata vastu emaka põhja, üritades end rinnale lähemale tõugata. See mõjub ka emale, sundides nii emakat kokku tõmbama ja platsentat irduma.  Esimene imetmaine toimubki kohe, kui laps selleks märku on andnud. Mõnel lapsel õnnesub kõik kohe väga hästi, mõni vajab veidi juhendamist. Rinnas on olemas esimene piim ehk ternespiim. Kuigi rinnad tunduvad pehmed ja tühjad on seal vastsündinu  jaoks vajalik olemas. Koguseliselt ei ole ternespiima palju, tavaliselt 2-5 ml, aga see on väga toitev ja rikas antikehade poolest. Ema rinnal lapsed ka rahunevad ning tunnevad end väga turvaliselt.

Nabanöör ühendab veel ema ja last ning pulseerib mõni aeg st. verevool lapse ja plasenta vahel toimib edasi. See tagab lapsele hapniku sel ajal, kui kopsud tööd alustavad. Nabaväädi läbilõikamise ajastus sõltub lapse seisundist ja vahel ka ämmaemanda harjumustest. Normaalse sünniuse puhul võib oodata pulsatsioonide lõppemist, et soodustada hapniku kättesaamist nii nabaväädist, kui ka kopsude kaudu. Nabaväädi võib läbi lõigata pluseerimise lõppedes või peale platsenta sündi. Nabaväädi võib läbi lõigata ka isa. Mõne isa jaoks on see oluline. Ei maksa karta, et lõikamisega kellelegi haiget teeb, sest nabaväät valu ei tunne.

Järgneb platsenta sünd. Kõhus võib tunda taas emaka kokkutõmbeid, küll mitte enam nii valulikena aga siiski tuntavalt. Kuna platsenta kude ei ole võimeline koos emaka lihasega kokku tõmbuma, rebenevad ühenduses olnud  veresooned ja platsenta irdub emaka seina küljest. Sellega kaasneb ka väiksem või suurem vereeritus. Normaalseks verekaotuseks peale sünnitust loetakse mitte üle 0,5% naise kehakaalust. Tavaliselt on see 200 – 300 ml. Platsenta sündides võib naine tunda uuesti vajadust kaasa pressida. Ämmaemand kontrollib nabaväädist kergelt tõmmates, kas platsenta on irdunud. Vahel võib olla vajalik platsenta sündimiseks asendit vahetada. Platsenta sünnib koos nabaväädi ja lootekestadega. Nüüd kontrollib ämmaemand platsena ja kestade terviklikkust, sest emakasse jäänud platsenta või lootekestade osad võivad takistada emaka kokkutõmbumist ning on heaks materjaliks põletiku tekkimisele emakas ning verejooksu põhjustajaks. Kontrollimise lõpetanud võib ämmaemand näidata platsentat ka naisele, et teada saada, milline see välja näeb. Erinevates kultuurides on platsentaga seotud mitmeid rituaale, kui soovite oma platsenta koju kaasa võtta, siis tasub sellest ämmaemandat informeerida.

Nüüd järgneb sünnitusteede kontroll. Mis hõlmab ka nende terviklikkuse taastamise, kui on tekkinud rebendid või lahkliha on lahti lõigatud. Emakakaela rebendi kahtluse korral kontrollitakse üle ka emakael. Selleks palub ämmaemand naisel jalad hästi laiali hoida (või asetatakse need sünnituslaua jalatugedele) ja viib kaks peeglit tuppe. Eelnevalt tuimestatakse lahkliha tuimestussüsti või aerosooliga. Peeglite abil on kiiresti võimalik veenduda, kas emakakael on terve, vajadusel pannakse ka rebendile õmblused. Peeglid välja võtnud, kontrollib ämmaemand rebendite suhtes tuppe ja lahkliha. Kuna see piirkond on ka sünnituse järgselt hea verevarustusega, paranevad haavad seal kiiresti. Õmblused tehakse ise imenduva materjaliga kas üksikpistetena või jooksva õmblusega. Kui sünnitusteed on kontrollitud, mõõdab ämmaemand naise vererõhku, pulssi, emakast erituva vere hulka, emaka kokkutõmbevõimet.

Enamasti ollakse sünnitustoas kuni 2 tundi peale lapse sündi, siis ootab ees sünnitusjärgne osakond oma palatiga. Sünnitusjärgses osakonnas on olemas peretoad, mis võivad olla tasulised või üldpalatid, kus on koos 2-3 naist koos lastega ning need palatid on tasuta.

Kõht võib olla ka vaatamata südaööle väga-väga tühi. Kui võimalik sööge-jooge kohe midagi, mis kaasa võetud või saab tugiisik migagi söödavat tuua, tavaliselt haiglas öösel ei toitlustata.

Enne sünnitustoast lahkumist täidab ämmaemand sünnitusloo, pannes kirja kõik,mis sünnituse ajal ja selle järgselt toimus. Ämmaemand räägib ka naisele sünnitusjärgsest enesehooldusest ning annab nõuandeid lapse esmase imetamisega seonduvalt.

Esimestel sünnitusjärgsetel tundidel tunnete end väga väsinuna aga kindlasti kõige õnnelikuma inimesena maailmas. Nautige seda aega!