Esimesed 1000 päeva lapse elus on tähtsaimad

Allikas: Internet

Esimesed 1000 päeva (viljastumisest teise eluaastani) võivad jäädavalt mõjutada lapse tulevast tervist. Teise tüübi diabeet, südameveresoonkonna haigused ja vaimse tervise probleemid täiskasvanueas viitavad suure tõenäosusega vajakajäämistele sel õrnal eluperioodil. Uusimad teadusuuringud näitavad, et lapse tervis on mõjutatud umbes 20% geneetikast ning 80% välisteguritest esimese 1000 päeva jooksul. Sinna hulka kuuluvad raseda ja imetava naise tervislik seisund, heaolu ning toitumine. Sellest johtuvalt määratakse suuresti ära ka lapse edukus koolis, vaimne stabiilsus ja õitseng ühiskonnas.

KIIRE FÜÜSILINE ARENG

Loode areneb üsas märkimisväärse kiirusega. Kahest rakust saab üheksa kuu möödudes 500 000 000 000 000 000 (500 trillionit!). Rusikareeglina muutub kaal sünnist esimeseks eluaastaks kolmekordseks. Pikkustki tuleb lisaks 2cm kuus. Taoline rakkude kasv vajab energiat umbes 5kcal iga ühe grammi uue koe kohta. Üsas olles saab beebi toitaineid läbi ema vereringe, sünnist kuuenda kuuni on parimaks väetoiduks  rinnapiim ning kuni teise eluaastani tasakaalustatud lisatoit. Peale selle arenevad välja ka eluks vajalikud organid. Näiteks kõhunäärme normaalne väljaarenemine pakub tulevikus kaitset diabeedi vastu ning arenenud neerud krooniliste neeruhaiguste vastu. Veelgi enam seostatakse emapoolset rasvumist või ülekaalulisust laste kaaluprobleemidega hilisemas eas. Kuna liigne rasvkude põhjustab kroonilist põletikku ja häirib loomulikke isureflekse, soovitatakse lapse tervise pärast olla enne rasedust normaalkaalus.

JÄTKUSUUTLIK KOGNITIIVNE ARENG

Lapse sünnist teise sünnipäevani toimub aju suuruse kolmekordistumine, seal hulgas saavutab ta umbes 80% täiskasvanu aju kaalust. Võsukeste individuaalsete kognitiivsete võimete areng (taju, mõtlemine, mälu ja tähelepanu) ei peatu kaalu ja pikkuse platoo järel. Kuna aju hallollus koosneb suures hulgas rasvadest (umbes 60%), vajab iga laps jätkusuutlikuks kasvuks asendamatuid rasvhappeid. Need on rasvad, mida organism ei suuda ise toota, vaid peavad olema toidust tarbitud. Omega-3 rasvhappeid saab ammudata kalast, tumerohelistest juurviljadest ning mõningatest pähklitest või seemnetest. Omega-6 leidub enamikes taimerasvades, aga ka lihas, piimatoodetes, munades ja täisteratoodetes. Viimastel aastatel on lääneriikide valitsused juhtkui ärganud ning hoogsalt asunud raha panustama just hallolluse taristu arenemiseks. Näiteks Uus-Meremaal on juurutunud tõsiasi, et iga sissepandud dollar laste arenguks toob riigile tulevikus tagasi umbes 138. Seega lapsed tõesti on meie varadus!

AINA ARENEV IMMUUNSÜSTEEM

Beebid ei ole sündinud terve immuunsüsteemiga. Täiskasvanuid kaitseb kehavõõraste mikroorganismide ja antigeenide eest soolestiku barjäär, mis koosneb nii rakkudest kui ka bakteritest. Imikutel on aga sündides lekkivad sooled. See tähendab, et mitteseedunud toiduosakesed, bakterite toksiinid ja pisikud võivad jõuda beebi vereringesse, vallandades immuunsüsteemi rünnaku ja seega ka püsiva põletikulise seisundi. Ema nibudelt ning mujalt väliskeskkonnast saadud bakterid asustavad soolestiku, kus nad hakkavad ühtlasi ka kiiresti paljunema. Mõne aja pärast võib lapse soolkond olla võõrustajaks enam kui ühele trillionile bakterile. Hästi arenenud mikrofloora käitub kui immuunsüsteemi korravalvur samas ka tagades toiduainete seedimise ja taluvuse.

 

6 TOITUMISNÕUANNET:

Kuigi eelnev jutt tundub põnev, oleks kasulik anda ka mõned praktilised soovitused rasedust planeerivale või juba rasedale naisele. Üleüldiselt soovitatakse järgida tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, pannes rõhku vitamiinide ja mineraalide kättesaamisele, kahjulike ainete mittetarbimisele ja kaalunumbri mõningasele jälgimisele.

1) Järgi tervisliku toitumise põhimõtteid. Tarbi 5 portsjonit puu-ja juurvilja päevas (1 portsjon = 1 peotäis), 3 portsjonit täistera leiba või pastat (1 portsjon = 16g), mõõdukas koguses madala rasvasisaldusega piimatooteid, valguallikaks eelista ube, läätsesid ja tailiha ning joo 6-8 klaasi vett päevas. Peale enda ja lapse toitumisvajaduste rahuldamise teravdab varajane puu- ja juurviljade juurutamine ka lapse maitsemeeli ning paneb aluse tervislikeks söömisharjumusteks.

2) Hoia enda organismi rauavarud täidetuna. Umbes 42% viljakas eas olevatest naistest kannatavad rauavaegusaneemia käes. Kuna loode sõltub täielikult ema vereringest tulenevatest toitainetest ja hapnikust, suureneb naise vereringe umbes 1.2l. Uute punavereliblede tootmiseks vajaminevat rauda saadakse olemasolevatest varudest. Igapäevased toidud nagu täisteravilja tooted, puder, juurviljad, oad, pähklid ja kuivatatud puuviljad sisaldavad hulgaliselt rauda. Paremaks imendumiseks lisa C-vitamiini (tomatit, apelsinimahla, sidrunit).

3) Alusta foolhappe soovitatava koguse 400 µg/päevas võtmist. Rasedaks jäämisel kahekordista. Planeeritud raseduse puhul tasub foolhapet hakata tarbima enne raseduse algust. Mitte-planeeritud raseduse korral konsulteeri arstiga ning alusta võtmist teadasaamise järel. Foolhapet soovitatakse tarbida raseduse esimesel 12. nädalal. Kuna foolhappel on kiire ainevahetusega vitamiin, ei teki organismis suuri kehavarusid. Sellepärast peetakse preparaatide võtmist ettevaatusabinõuks. Piisav foolhappe hulk aitab vältida loote väärarenguid, milleks võib olla lõhestunud lülisammas ehk spina bifida.

4) Tarbi kofeiinirikkaid tooteid mõõdukalt. Uuringute alusel on kofeiini tarbimine üle 300mg/päevas seostatud nurisünnituse ja madala sünnikaaluga. Kofeiin on seedesüsteemis hästi imenduv ning tema eluiga kehas on umbes 2.5-4.5 tundi. Selle ajaga jõuab kofeiin ka läbi platsenta looteni, kus võib põhjustada veresoonte kokkutõmbumist ja seepärast kahjustada kudesid. 200mg päevas võrdub kahe tassi kohvi või kolme tassi teega. Kuna koola- ja energiajoogid ning šokolaad sisaldavad märkimisväärelt palju kofeiini, tasub ka nendega piiri pidada.

5) Loobu alkoholist! 2016. aastal uuendati raseduseaegseid alkoholitarbimise soovitusi ning kehtestati nulltolerants. Vana printsiip, lubada 1.-2. ühiku alkoholi tarbimist korra/kaks nädalas, eemaldati. Kuigi eksperdid tunnistavad, et eeltoodud tarbimine ei avalda negatiivset mõju enamike raseduse kulgemisele, peeti vajalikuks kehtestada ettevaatusabinõu kõigi suhtes. Nulltolerants kehtib joomasööstudele (rohkem kui 7.5 alkoholiühikud päevas), sest need võivad põhjustada lootekahjustusi ning raskematel juhtudel alkohoolset fetopaatiat.

6) Proovi olla tubakavaba. Suitsetamisest loobumine kaalub üles kõik eelnevad otsused. Sissehingatud tubakasuits sisaldab üle 4000. kemikaali, millest üle 60. on vähkitekitavad. Nikotiin soodustab platsentat varustavate emapoolsete veresoonte ahenemist. See tähendab, et loote hapnikuvarustus ning jääkide eemaldamise mehhanismid on häiritud. Lisaks, peetakse nikotiini anoreksigeenseks (isu pärssivaks) ühendiks. Seetõttu võivad sagedaste suitsetajate beebid olla rohkem kui 200g kergemad kui ettenähtud normaalne sünnikaal, nõrgema immuunsüsteemiga ning hilisemas elus nürimate maitsemeeltega.

 

LÕPPSÕNA

Vanemad soovivad, et nende järeltulijatel oleks edasijõudev elu, võimalused kasvada, õppida ja areneda. Laste nurgakive laovad eriti hoolega emad, kelle beebisõbralikest toitumisharjumustest sirguvad tugevad ja terved inimesed. Vajate üht pikka kniksu ja suurt kummardust.

 

Artikli autor: Kadri Kuriks, II. a dietoloogia ja toitumisõpetuse (Human Nutrition and Dietetics) tudeng Cardiff Metropolitan Ülikoolis.

*UK Chief Medical Officers (2016)

Kasutatud materjalid:

Bech, B., Obel, C. Hindriksen, T. Ja Olsen, J. (2007) ‘Effect of reducing caffeine intake on birth weight and length of gestation: randomised controlled trial’, the British Medical Journal, 334(7590), p. 409.

Huang, X., Zhu, L., Li, Z. Ja Lin, J. (2013) ‘Bacterial colonization and intestinal mucosal barrier development’, World Journal of Clinical Pediatrics, 2(4), pp. 46-53.

Mameli, C., Mazzantini, S. Ja Zuccotti, G. (2016) ‘Nutrition in the first 1000 days: The origin of childhood obesity’, International Journal of Environmental Research and Public Health, 13(9), p. 838.

Nyaradi, A., Li, H., Hickling, S., Foster, J. Ja Wendy, H. (2013) ‘The role of nutrition in children’s neurocognitive development, from pregnancy through childhood’, Frontier in Human Neuroscience, 7, p. 97.

Yin, J., Quinn, S., Swyer, T., Ponsonby, A. Ja Jones, G. (2012) ‘Maternal diet, breastfeeding and adolescent body composition: a 16-year prospective study’, European Journal of Clinical Nutrition, 66, pp. 1329-1334.