Enneaegne sünnitus ja enneaegne beebi

Enneaegsete laste vanemad vajavad infot ja tuge

Kuigi enneaegse sünnituse tõenäosus ei ole väga suur, on siiski neid peresid, kuhu on sündinud laps palju varem enne sünnitustähtaega.

Täna räägib meile oma enneaegse sünnituse kogemusest Kristel Kukk, kes on veendunud, et sarnasesse situatsiooni sattunud vanematel on vaja rohkem infot ja teadmist, kuhu võiks toe ning nõu saamiseks pöörduda. Enneaegsest sünnitusest ja enneagse lapse hooldamisest räägivad Ida-Tallinna Keskhaigla neonatoloog Annika Tiit ja neonatoloogia osakonna õendusjuht Angeelika Plaaser.

Kristeli rasedus kulges väga kenasti kuni päevani, kus ta ühel momendil pärast tööd tundis, et midagi on valesti. Ta otsustas minna erakorralisele vastuvõtule.  „Ja siis see öeldigi, et sünnitus on alanud ja pandi mind kohe haiglasse sisse ja ütleme niimoodi, et see aeg, kui mind haiglasse sisse pandi, siis põhimõtteliselt must auk,” meenutab ta. Käsil oli 25. rasedusnädal ning Marten kaalus sündides kõigest 800 grammi.

Mis on enneaegne sünnitus?

Enneaegseks loetakse sünnitust, mis toimub 22.-37. rasedusnädalal. Sünnitus algab nii nagu ikka – tuhudega või lootevee puhkemisega. Esialgu pärast lootevee puhkemist ja tuhude algust lihtsalt jälgitakse ema ja beebi seisundit. Kui lootevee puhkemisest on möödunud ööpäev ning tuhud alanud pole, käitutakse edasi vastavalt sellele, kui kaugel on rasedus. Mõnel juhul on vajalik alustada antibakteriaalse raviga. Mõnel juhul on vajalik teha süst, mis aitab beebi kopse niiöelda küpsetada ja hingamishäireid leevendada.

Vastupidiselt levinud valearvamusele ei tehta enneaegse lapse puhul ilmtingimata keisrilõiget. Kui lapse pea on vajunud vaagnasse, on võimalik loomulikult sünnitada.

Alguses tundus ka Kristeli puhul, et kuna laps oli juba sünnitusteedes, keisrilõikeks vajadust pole. Kuid siis ühtäkki seis muutus. „Öeldi mulle praktiliselt niimoodi, et kui ma tahan, et mingi tõenäosus oleks, et laps ellu jääks, soovitame keisri teha,” ütleb Kristel.

Millal tehakse keisrilõige?

Tänapäeval soosivad arstid eelkõige loomulikku sünnitust. Keisrilõige tehakse juhtudel, mil KTG näitab, et beebi südametoonid on liialt aeglased või liiga kiired. „Või näiteks sel juhul, kui toimub platsenta kiire irdumine ehk platsenta lööb emaka seinast lahti ja tekib suur verejooks, et sel juhul ka minnakse kiiresti keisrilõikusele. Või kui beebi on tuharseisus, et üldiselt ka siis valitakse keisrilõige,” lisab Tiit.

Enneaegse terviseriskid sõltuvad rasedusnädalast

Arstide määratluse kohaselt jaotatakse enneaegsed lapsed nelja gruppi.

  1. Ekstreemselt väikesteks enneaegseteks loetakse lapsi, kes on sündinud enne 28. rasedusnädalat või kelle sünnikaal on vähem kui poolteist kilo.
  2. Väga väikesteks enneagseteks loetakse lapsi, kes on sündinud 28. ja 32. rasedusnädala vahel.
  3. Väikesteks enneaegseteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud 32. ja 34. rasedusnädala vahel.
  4. Hilisenneaegseks nimetatakse 34.-37. rasedusnädalal sündinud last.Ehk siis, Marten sündis ekstreemselt väikese enneaegse lapsena ning mis temast edasi saab, ei teadnud sel hetkel täpselt ei arstid ega ka tema vanemad. Ta hakkas hingama alles kuuendal eluminutil ning risk, et ta ööd üle ei ela, oli suur.

Õnneks pidas imetilluke, kuid väga sitke Marten vastu nii selle kui ka järgneva öö. Kristelil ja ta mehel oli võimalik Martenit esimest korda näha kolmandal päeval. Vaatepilt oli šokeeriv ning need üürikesed viis minutit, mil nad Marteni juures olla said, Kristel vaid nuttis ning tundis suurt süüd selle pärast, et tema vaene ja kaitsetu laps sellises olukorras on.

Vajavad soojust

Et enneaegselt sündinud laste kehakaal võib olla väga väike, vajavad nad lisasoojust. Seepärast tuleb suurem osa enneaegseid panna soojakapikesse ehk kuvöösi. Lisaks sobivale õhutemperatuurile, aitab inkubaator hoida ka õiget õhuniiskust ning ka eraldatust ja vaikust, mis annab lapsele turvatunnet.

Loomulikult tunneb beebi end kõige turvalisemalt siis kui ta saab olla koos oma ema ja isaga. Rõõm, mis valdas Kristelit, kui ta sa sai oma last esimest korda süles hoida, on kirjeldamatu: „Aga see oli hästi armas hetk, see jääb mulle tegelikult elu lõpuni meelde, kuidas ta pandi mulle rinna peale ja ta võttis oma pisikeste näppudega võttis mul käest kinni. Ja mees võttis teisest käest kinni. Ja seal me istusime kuskil tund-kaks. Ja sellest ajast peale oli ta tegelikult iga päev kängurus.”

Vanema lähedus on tähtis

Enneaegse sünd on ootamatu. Siin on oluline roll koostööl. Haiglapersonali ülesanne on aidata lapsevanemaid ja toetada neid, et nad saaksid tegeleda oma lapsega igapäevaselt. Üheks heaks mooduseks kuidas saaks rakendada lapsevanemaid oma lapsega hoolitsemisesse, on känguruhooldus. See on nahk-naha kontakti loomine, kus laps asetatakse siis ema või isa rinnale. Laps tunneb end turvaliselt. Ta tunneb ema soojust, lõhna, tuttavaid südamelööke.

Sagedasemad terviseriskid

Ohte ja hirme oli endiselt palju. Oli risk, et Marten võib jääda pimedaks ning tal olid ka hingamisraskused.

Enneaegsetel lastel ongi sageli probleeme kopsudega, sest kopsude areng on jäänud poolikuks ning ta pole tegelikult valmis veel iseseisvalt hingama. Selle pärast kasutatakse enneaegsete kopsude ravis SiPAP meetodit, mis tähendab, et lapsele antakse lisahapnikku väikese rõhu all. See aitab hoida lapse kopse lahti.

Kõikidel enneaegsetel kontrollitakse ultraheliuuringuga üle ka aju seisund, sest aju on väga õrn organ, mis reageerib igasugustele muutustele. Ka vererõhu või veresuhkru muutus võib tekitada lapse ajusse verevalumeid.

Vanemad soovivad alati teada, mis oli enneaegse sünnituse põhjuseks, kuid sageli on sellele ammendavat vastust raske anda.

Näiteks Ida-Tallinna Keskhaiglasse sünnib aastas umbes kolm tuhat kaheksasada kuni neli tuhat last ja neist kakssada üheksakümmend last või kolmsada last sünnib enneaegsena.  Ja umbes pooltel juhtudel ei saada kunagi kindlalt vastust sellele, mis sünnitus enneaegselt hakkas.

Rinnapiim on asendamatu

Enneaegsed lapsed ei ole võimelised kohe ise rinda imema, seega sageli pannakse neile maosond, mille kaudu neid toidetakse. Kindlasti on lapsele vajalik anda rinnapiima, sest kunsttoit võib tekitada soolepõletikku.

Et enneaegne laps ei pruugi suuta piisavas koguses toidukoguseid vastu võtta, võib olla vajadus veeni kaudu toitaineid juurde anda.

Aja jooksul on võimalik jõuda ka selleni, et enneaegne laps piima rinnast imeb, kuid see on suur töö. Samas nendivad arstid, et kuna lapsel võib olla väga palju tõsiseid terviseprobleeme, mis vajavad suurt hoolt, ei ole selleni jõudmine alati prioriteet.

Ilmselt on vähesed kuulnud midagi rinnapiimapangast. „Ida-Tallinna Keskhaiglas on väga hea võimalus pakkuda nendele enneaegsetele parimat alternatiivi, see on doonorpiim. Ja me eelistame, me kasutame doonorpiima ainult esimestel elupäevadel siis kui oma ema rinnapiima on veel vähe. Ja samaaegselt soodustame siis seda, et oma ema saaks veidikene puhata ja hakata lüpsma oma rinnapiima, nii et umbes kolmandal kuni viiendal päeval keskeltläbi kõik enneaegsed saavad oma ema rinnapiima,” tutvustab Tiit.

Vajadus tugiisikute järele

Marten sai esimest korda koju kui ta oli kolme-kuune, kuid tema tervis oli endiselt kõrgendatud järelvalve all.

Mõni aeg hiljem hakkas Kristel mõtlema enda kogemusele. Arstide jaoks oli prioriteediks beebi tervis ning vanematega tegelemine oli teisejärguline ja internetist leitud info pigem hirmutas. Ta sai aru, et ta oleks soovinud kuulda kellegi teise kogemust ning võimalust arutada asja kellegagi, kes on midagi sarnast läbi elanud. Et aidata teisi peresid, lõi ta oma mittetulundusühingu.

„MTÜ Enneagsed Lapsed eesmärk on edastada infot, et enneaegne sünd võib juhtuda igaühega. Me ei tea seda mitte kunagi ette ja samuti on ka hästi oluline meie jaoks see perekesksus. Et laps ja ema, isa peaksid saama olla koos sünnist saadik juba,” usub Kristel.

Seega pakub MTÜ Enneaegsed Lapse kogemusnõustamist. See tähendab, et vanemad, kes ise on varasemalt enneaegse sünnituse kogemuse läbinud, toetavad värskeid lapsevanemaid.  „Mina näiteks oleksin tahtnud väga, et keegi, kes on seda varem läbi elanud, tuleb minu juurde ja räägib,” ütleb Kristel, et pole oluline, et kogemusnõustamises kohtuvad inimesed oleksid sünnitanud umbes samal rasedusnädalal. Oluline on see, et teine inimene mõistaks neid emotsioone, mida sa läbi elad.

Kolm aastat on korraga pikk ja lühike aeg. Ja Kristel on näinud, et selle aja jooksul on haiglates toimunud väga suured muutused. Infot jagatakse oluliselt rohkem, haiglad rõhuvad varasemast enam perekesksuele ning tekkinud on ka enneaegsete lapsevanemate tugigrupp.

„Et siis minu ideaalunistuseks see, et kui sünnib nii vara laps, et saaks olla algusest peale koos. Kas seda juhtub kunagi, ei tea keegi. Et see on nagu see minu unistus,” loodab Kristel, et tulevik toob veel enam häid arenguid.

Kui tahad teema kohta rohkem teada, külasta kodulehekülge www.enneaegsedlapsed.ee

 

Reklaam