Emme, miks sa mulle seda ei osta?

kongskyStseen mänguasjapoes. „Mul ei ole raha, et sulle seda osta,“ ütleb ema ja sikutab tütart Monster High nukkude riiulist eemale. „Aga miks sa siis automaadist juurde ei võta?“ pakub laps kohe lahenduse, seejuures imestades, miks ema ise selle peale ei tulnud.

Ema võiks nüüd lapsele selgitada kahte olulist asja. Esiteks, kõiki silma jäänud mänguasju ei ole vaja ega võimalikki osta. Kindlasti ei tee seda koolieelikule (ega vanemalegi lapsele) ühe jutuajamisega selgeks, seega tasub end valmis panna järjepidevaks selgitustööks. Teiseks tuleks lapsele rääkida, et raha tuleb ema pangakaardile töö tegemise eest ja kulutada ei saa rohkem, kui raha sisse tuleb. Kuna igal perel on regulaarseid ja vältimatuid väljaminekuid nagu kommunaalkulud, toit ning paljudel ka laenud-liisingud, siis tuleb hoolitseda selle eest, et kõik need õigel ajal makstud saaksid ning alles seejärel saab soovi korral kulutada asjadele, mida hing ihkab, kuid mida hädapärast vaja pole.

Kas soovid ja vajadused on samad asjad?

Kuidas seda lapsele selgitada? Eelkooliealise ja algklassilapsega võiks proovida näiteks sellist harjutust: kui lapsel on hoiupõrsasse raha kogutud, siis võiks selle summa paberile kirjutada ja seejärel koos vaadata mõne poe – näiteks mänguasjapoe – reklaamlehte, kus lisaks toodetele ka hinnad kirjas – mida laps tahaks sealt osta? Siis võiks kõrvutada soove paberile kirjutatud summaga: kas jätkus kõige jaoks või peab osadest soovidest loobuma?

Muide, selgitustöö tegemise kõrvalt tasuks jälgida ka enda käitumist. Kas te ise kaldute sageli emotsioonioste tegema, olgu siis toidupoes või rõivakaupluses? Mida te kodus abikaasa/elukaaslasega rahast, selle teenimisest ja kulutamisest räägite? Seega – kas teie õpetussõnad lapsele lähevad kokku sellega, kuidas te ise igapäevaselt rahaga ümber käite? Viimane on väga oluline, sest lapsed õpivad oma vanemate käitumisest ja eeskujust. Seda näitab ka sel aastal Cambridge ülikoolis tehtud uuring, millest selgus, et lapsed omandavad umbes seitsmendaks eluaastaks vanemate igapäevast rahaga majandamist jälgides üldise arusaama rahast.

Praktilisi näpunäiteid rahatarkuse õpetamiseks

Kooliealiste lastega võiks proovida koos oma pere eelarvet teha. Selleks pange kirja kõik oma kuu tulud ja kirjutage sinna kõrvale igakuised kohustuslikud väljaminekud: laenu- või üürimakse, kommunaalmaksed, telefoniarved, transpordikulud, huviringid jne. Seejuures võiks lasta lastel pakkuda, mis nad arvavad, millised on teie pere igakuised kohustuslikud väljaminekud ning kui palju need raha nõuavad. Kui see kõik koos kirja pandud, näete, kui palju jääb üle söögile ja muudele vajalikele kulutustele. Ka 7–8 aastased lapsed saavad sellisest vanematega koos lahendatud „ülesandest“ päris hästi aru.

Omateenitud raha õpetab lapsele vastutustundlikkust ja planeerimist palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad. Seega võiks veidi vanemad lapsed koolivaheajal või suvel mõnda aega jõukohast tööd teha – omateenitud raha kulutatakse üldiselt palju läbimõeldumalt, kuna selle puhul on selgelt meeles, et raha saamiseks pidi vaeva nägema.

Nooremad lapsed küll tööga raha teenida ei saa, kuid nendega võib proovida järgmist lahendust. Kui lapsel on mõni suurem ostusoov (näiteks mänguasi, mobiil, jalgratas jne) ja talle antakse taskuraha, siis võiks ta proovida vähemalt osa ostuks vajaminevast rahast koguda. Kogumise innustamiseks võib eesmärgi ja vajamineva rahasumma visualiseerida. Näiteks kui soovitav asi maksab 20 eurot, võib lasta lapsel joonistada paberile kümme münti, millest igaühe väärtus on 2 eurot. Kui esimesed 2 eurot on hoiupõrsasse kogunenud, saab laps paberil oleva mündi ära värvida ning nii seni, kuni soovitud 20 eurot on koos.

Internet pakub mänge ja tarkust koos

  • Lasteaialaste seas on populaarsed Jänku Jussi multikad www.lastekas.ee. Sadade multifilmide seast leiab ka rahateemaga seotuid. „Jussi ja Jassi ostupalavik” õpetab poes arukalt ostlema ning „Juss tahab investeerida“ räägib pangas raha kasvama panemisest.
  • www.rahamaa.ee on mängukeskkond 5–9aastastele, mis tutvustab raha ja selle kasutamisega seotud teemasid: kust raha tuleb, mis on raha väärtus, kuidas rahaga ümber käia ja seda koguda.
  • Natuke vanematele sobib tarbijaveebi minuraha.ee noorte rubriik http://kool.minuraha.ee. See selgitab rahaga ümber käimise põhitõdesid ning saab videoid vaadata ja mänge mängida. Samuti on seal intervjuud näiteks Ott Leplandi, Märt Avandi ja Koit Toomega, kes räägivad, kuidas nemad teismeliseeas raha kogusid või teenisid ja mida sellega tegid.