Ema tõeline roll erinevast soost laste kasvatamisel


Nii tüdruku kui ka poisi kasvamisel on võrdselt tähtis roll mõlemal vanemal. Isal on suhtumises tütresse ja poega erinevad ülesanded kui emal. Milline on aga ema roll mõlemast soost laste kasvatamisel?

Soolise identiteedi kujunemisel samastub laps oma samast soost vanemaga. Vastassoost vanema eeskuju vajab laps aga selleks, et selgeks saada oma soo väärtused. On ju see lapse esimene suhe teisest soost isikuga, seega on lapse emotsionaalsele arengule tähtis, et see esimene inimsuhe oleks turvaline, armastav ja pakuks tähelepanu ja hoolimist.

Lapsed vajavad, et ema tunneks elust rõõmu. Ema elurõõm on sama nakkav, kui kartus elu ees. Niisiis peaksid emad mõtlema sellele, kuidas hoolitseda enda eest, et leida ja säilitada elurõõmu. Ühe läbiviidud uurimuse järgi mõjutab ema elurõõmus hoiak tütre positiivset ellusuhtumist – kui ema on elust vaimustunud, tekib ka tütrel tunne, et elus saab kõigega hakkama.

Ema on tütrele mudeliks, milline on elu naisena. Üks võimalus oma elurõõmsa suhtumise näitamiseks on kodutööd. Kinnunen rääkis, et on kohanud oma töös naisi, kel ei olnud mingit tahtmist peret luua. Küsimusele miks öeldi vastuseks: “Kui mõtlen oma emale, kes vingus ja torises, et kodutöid on nii palju ja kui väsinud ta on sellest, et lapsed asju laiali loobivad, siis võdistan õlgu – ei, aitäh”. Et mitte maalida oma tütardele sellist rusuvat pilti, peaksid emad rohkem näitama naiseks ja emaks olemise häid ja helgeid külgi.

Pojale, kelle eest ema kodus kõik tööd ära teeb, antakse eluks kaasa teadmine, et naine peabki kõiki töid tegema ja seda ootab poeg tulevikus ka oma naiselt. Aga sellist täispansioniteenust ei ole tänapäeval enam kerge leida. Ja pole ka tarvis. Koos lastega tehtavad kodutööd annavad kogemusi ja ka harjumuse teha tööd ning viia poolikud asjad lõpuni. Samuti ka teadmise, et vahel tuleb teha asju, mis ei tundu meeldivad. Samal ajal saab muuta kodutööd vahvaks lõbusaks ühiseks ettevõtmiseks, mis annab lastele ellu kaasa usu, et ka tüütuna paistvatest toimetustest on võimalik rõõmu tunda.

Kindlasti on meil kõigil meeles teatud lause või ütlus, mida vanemad tavatsesid korrata. Sel suhtumist näitaval lausel on suur osa lapse kasvamisprotsessil. Näiteks milline mõju oleks lapsepõlves tihti emalt kuuldud ohkel “oh, sellest asjast ei tule nüüd küll midagi välja…”? Ei ole just eriti innustav. Muidugi saab alati õppida ka sellest, mis ema käitumise juures ei meeldinud, aga sel juhul tuleb seda teadvustada, vastasel korral leitakse end kordamas sama käitumismustrit. Emad võiksid teadlikult valida mõne positiivse ja julgustava lause, mida lapsele korrata. Mõned näited koolitusel osalenute öeldud lausetest, mis neid on kasvatanud, nt alati on olemas alternatiiv – otsi ja leia ka teisi võimalusi või ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui seda keedetakse.

Veel üks tähtis ema ülesanne on lapse ära kuulamine. Eriti oluline on seda olukordades, kui laps on vihane ja trotsi täis. Kurvaks tegevalt tavaline on ema kärkimine: “Suu kinni, nii ei tohi rääkida!” Sellise käitumise korral jääb olukord aga muutumata ja laps ei õpi sellest midagi. Parem lahendus on kuulata. See annab lapsele võimaluse turvaliselt oma viha välja elada ja leida seeläbi lahendus ise või hiljem rahunedes koos vanemaga.

Ema tähtis ülesanne on ka lapse aktsepteerimine. On vanemaid, kes ei julge kiita lapsi, kuna arvavad, et sedasi läheb laps uhkeks. See viib aga lapse kogemuseni, et teda ei aktsepteerita, mis on aga inimese üks põhivajadusi.

Poja suhe emaga on tema esimene suhe naisega. Kui neil on lähedane ja soe suhe, tekib hea alus poisi tundeelule ja sotsiaalsetele oskustele. Tundesuhe emaga on poisile mudel ja eeskuju. Poiss, kellele on osaks saanud ema hellus, naudib tulevikus ka oma naise hellust. Kel on aga emaga olnud jahedad suhted, otsib tulevikus omale pigem sekspartnerit kui lähedast, armastust ja sõprust täis suhet. Muuseas, nii tüdrukute kui ka poiste varast seksuaalelu alustamist seostatakse poisi puhul emalt ja tüdruku puhul isalt saamata jäänud armastusega.

Poja kasvamine meheks on sootuks mitmeetapilisem kui tüdruku kasvamine naiseks. Poiss peab ennast emast lahti rebima kolmel korral – esimene kord on sündides, teine kord on teisel eluaastal aset leidev eraldumine erinevaks isiksuseks ja kolmas kord on neljanda eluaasta paiku, kui hakkab moodustuma poisi sooline identiteet ja tugevnema isaga samastumine. Üksikemade poegadel on ka neljas eraldumine, mis toimub murdeea paiku. Poisi arengu seisukohalt on väga vajalik, et ema suudaks lasta poja endast lahti, muredeea lähenedes on ülim aeg poeg meestemaailma “peletada”.

Ema kiindumussuhe oma tütresse on aluseks sellele, kas tütar tahab emaga sarnaneda. Väike tüdruk vajab kiitust ja positiivset tagasisidet emalt. Ühised hetked, ühised tegemised ja mõned ühised huvid tugevdavad ema ja tütre suhet ja ka tütre soovi kasvada naiseks. Murdeealise tüdruku suhe emaga on vastuoluline, kuna ühelt poolt peab ta emast lahti laskma ja iseendaks kasvama, teiselt poolt tunneb ta end olevat naine nagu emagi. Samas on murdeeale läheneva tüdruku emal veel palju võimalusi tugevdada oma suhet tütrega, tundes huvi teda huvitavate tegevuste vastu, koos reisides või kodu sisustades. Mõnikord, sobival hetkel võib ema tütrelt küsida, millise arusaama naise elust ta on saanud, see annab võimaluse mõningaid väärarusaamu parandada, ka rääkida enda tehtud vigadest ja ka unitustest. End halvasti tundva ja mässava teismelise tüdruku käitumise põhjused võivad olla lapsepõlves, kui temale tähtsatel aegadel on ema olnud eemal kas õppimise, töö või lahutuse töttu. Ühesõnaga, ema ei olnud kohal siis, kui tütar teda kõige rohkem vajas. Nii elab ta oma halva tunde välja protestikäitumises.

Ema ülesanne on seada piire ja seetõttu olla vahel laste meelest ka igav ja nõme. Aga piiride seadmine koos armastuse, tunnustamise, kuulamise, ühiste vestluste ja rõõmu pakkuvate ettevõtmistega kasvatab nii poisist kui ka tüdrukust elurõõmsad, enesekindlad täiskasvanud, kel on lapsepõlvest kaasas positiivne kogemuste pagas jagamaks seda tulevikus enda lastele.

Saara Kinnunenilt on eesti keeles ilmunud kaks raamatut: “Las ma olen laps” ja “Leivad ühes kapis”.
Artikli autor: Katrin Helend-Aaviku