Aga miks ma peaksin aitama…?

HELP_varvised_kaedTäna on heategevusmaastik, võrreldes paljude muude riikidega, Eestis veel suhteliselt lapsekingades, kuid sellegipoolest leidub palju häid inimesi ja ettevõtteid, kes võimalusel panustavad enda ajalist, materiaalset või rahalist ressurssi teiste aitamiseks.

Naerata Ometi MTÜ on tegutsenud aastast 2009 ja aitab peamiselt erivajadusega lapsi ja puudustes peresid üle-Eesti. Valisime selle suuna seetõttu, et näeme selles valdkonnas väga palju kitsaskohti ning puutume sageli kokku olukorraga, kus riiklikul tasandil on asjad paljuski reguleerimata ning toetus- ja tugisüsteem on puudulik.

Toon välja mõned peamised probleemid, millega täna oleme peamiselt kokku puutunud:

  • Kohalike omavalitsuste suur passiivsus – saame ääretult palju tagasisidet peredest, tegelikult lausa 70-80% juhtudest mainitakse põhjusena, miks meie poole pöördutakse seda, et kohalikust omavalitsusest ollakse saanud negatiivset tagasisidet ja on nö. ukse taha jäetud. Probleem, mis antud juhul  morjendab, ei ole isegi mitte see, et KOV ei saa aidata, vaid see, et tegelikult on väga suur hulk kohalikke omavalitsusi, kus suhtumine puudustes peredesse on väga negatiivse hoiakuga. Paljud pered on viidud olukorda, kus ei julgetagi enam kohalikku omavalitsusse pöörduda, sest sealt on saadud alandava ja negatiivse suhtumise osaks. Tihtipeale ei vaevuta isegi peret kuskile edasi suunama, kuigi tegelikult on ju kohalik omavalitsus esmane koht, kuhu pere peaks probleemide korral pöörduma
  • Võitlused inkasso firmadega – oleme olnud mitmetel kordadel tunnistajaks sellele, kus inkassofirmad ja kohtutäiturid perede teadmatust ära kasutavad ning pigistavad nö kivist vett välja, ehk siis pere on sattunud oravarattasse, kus tegelikult üks või paar vale otsust on viinud selleni, et võlasummad, mis muidu hea planeerimise korral oleks ehk veel jõukohased kasvavad 3-5-kordselt suuremaks ja peredele abi keegi osutama ei tõtta. Seega pakume ühe teenusena tasuta juriidilist nõustamist peredele, et aidata võidelda ebaõiglusega.
  • Karjuv tööpuudus ja rahalised raskused, eriti maapiirkondades – väga paljud pered üle Eesti tulevad vaevu ots-otsaga kokku. Heal juhul saadakse hädavajalikud kulutused tehtud, aga muuks raha ei jää. Näiteks selleks, et oma lapsele võimaldada vajalikke ravivahendeid, taastusravi või siis kasvõi elementaarseid riideid ja muid tarbeid. Oleme viimasel ajal viinud ellu mõned remondiprojektid, kus aitame peredel majapidamise olukorda paremaks muuta. Näiteks, kui vannitoas on hallitus, mis kahjustab pereliikmete, ja eriti laste tervist, siis me ei saa lihtsalt vaikivalt seda pealt vaadata – tuleb reageerida.
  • Hooldajatoetus ja üldine toetuste süsteem – Eestis makstakse puudega lapse hooldajale, kelleks tavaliselt on lapsevanem, toetust, mis on 10x väiksem, kui sarnane toetus näiteks Lätis. Täpsemalt on see Eestis ~20 eurot. See on suur probleem, mis paljude erivajadustega laste vanemate elu väga keeruliseks teeb, sest mida tegelikult selle summa eest võimaldada saab? Muidugi on mingil määral ka muud toetused juures, aga üldkokkuvõttes ei ole summa ligilähedanegi mõistlikkuse piiridele. Puudega lapse vanemal on 24h tööpäevad, kus pidevalt tuleb lapsega tegeleda ning valmis olla reageerima. Kõige selle kõrvalt ei ole võimalik muud tööd teha. Paljud küll küsivad, et miks vanem last ära ei anna, spetsialistide hoole alla, kuid, esiteks miks peaks vanem enda lapse ära andma, selle asemel et teda ise kasvatada ja teiseks on mõned erivajadusega lapsed sellises seisus, et isegi kui anda laps nö. professionaalsete hooldajate käe alla, siis helistatakse paari päeva pärast ja öeldakse, et tulge enda lapsele järele, me ei saa hakkama. Ehk siis sisuliselt puudub kompetents, rääkimata sellest, et riikliku hoolduse järjekorrad on meeletult pikad. Sageli peavad pered ootama mitu aastat, et saada tasuta koht. Alternatiiviks on maksta perel endal igakuiselt 500 – 800 eurot, kuid küsigem endalt, kui palju peresid teie teate, kellel on tavapärase töö juures võimalik ilma probleemideta selline summa välja käia?

Ülalmainitu on ainult osaline ülevaade Eestis toimuvast ja sellest, millega igapäev kokku puutume ja miks me aitame. Tegelikkuses on probleeme palju rohkem ning sageli on pered väljapääsmatus olukorras. Sageli on vanemad/vanem suures depressioonis ja suitsiidi mõtetega… Ollakse nagu oravad rattas, kust väljapääs puudub.

Riiklikul tasandil ja statistiliselt probleemi ei tunnistata ning kui küsida mõnelt valitsuse liikmelt, siis öeldakse, et Eestis on tegelikult elu päris hea ja statistika ütleb, et… Probleem selle juures on sageli see, et need ütlejad ei oma kokkupuudet tegeliku reaalsusega. Muidugi ametikabinettidest paberitelt ja arvutiekraanidelt vaadatuna võib tunduda, et probleemi justkui ei eksisteeri, kuid kui käia reaalselt kohtumas peredega, siis saab selgeks, et probleem on päris suur ning puudujäägid riiklikul tasandil on väga suured.

Siin tulebki mängu MTÜ-de roll tänases Eestis, kes üritavad probleemi vähekenegi leevendada ning rutata appi seal, kus on võimalik appi rutata.

Oleme kokku puutunud väga palju olukorraga, kus öeldakse, et eelistatakse aidata abivajajaid otse ning ei nähta mõtet MTÜ-del vahelülina. Toon siinkohal ära mõned argumendid, miks sageli on kasulik, kui aitaja ja abisaaja vahel on MTÜ:

1) MTÜ-del on juba välja kujunenud kindlad kontaktid erinevates sektorites ning on palju lihtsam leida toetajaid, kui inimestel endal. Samuti pidada läbirääkimisi erinevate instantsidega. Olukorras, kus peresid ei võeta tõsiselt, hakkavad organisatsioonide sekkumisel asjad liikuma palju kiiremini.

2) MTÜ-d esitavad iga aasta majandusaasta aruande, kust kajastub raha kasutamisega seonduv. Peredel seda kohustust ei ole ning reaalselt liigub “turul” päris palju selliseid isikuid, kes kasutavad teiste inimeste headust lihtsalt ära. Korralikud MTÜ-d teevad enne aitama asumist taustauuringu ja veenduvad selles, et tegu on reaalselt abi vajajaga.

3) Paljud MTÜ-d aitavad oma tegevusega mõjutada tegevust ka riiklikul tasandil ning ollakse koos tugevamaks platvormiks. Sageli ei võeta üksikisikuid kuulda, kuid organisatsioonide ja veel parem katuseorganisatsioonide häält on kuulda.

Kutsume üles kõiki inimesi tegema mõne heateo päevas/nädalas/kuus! See ei pea olema suur heategu. Palju on selliseid heategusid, mida saab teha ilma rahalise panuseta – näiteks majapidamises üle jäävad asjad, riided jms, mida ise enam ei kasuta annetada heategevuseks. Või siis lüüa mõnes ettevõtmises ise käsi külge. Või kasvõi edastada heategevusega seonduvat infot.

Muidugi on rahaline toetus väga positiivne nähtus iga MTÜ jaoks, sest paljud MTÜ-d sõltuvad oma tegevuses puhtalt annetajatest.

Enne annetamist või aitamist tasub alati uurida ja ennast kurssi viia sellega, mida täpselt toetatakse ning küsida võimalikult palju informatsiooni.

Naerata Ometi MTÜ tegevuse ja projektidega saab igaüks ennast kurssi viia kodulehe kaudu www.naerataometi.ee ning lisaks sellele haldab Naerata Ometi MTÜ ka heategevusinfot koondavat portaali www.help.ee, kuhu on koondatud ka paljude teiste MTÜ-de info ja projektid.

Lisainfo:Kuno Kompus Naerata Ometi MTÜ juhatuse esimees
GSM: +372 562 54 534
E-mail: kuno@naerataometi.ee

naerata ometi logo